N 109. Waimella Kog. Kohhus sel 13 Decbr 1876. Man olliwa kohtomehhed J. Tschuchna, M. Traks, J. Weiso.
Ette om tulnu selle walla kirko wöörmünder Johann Rep nink kaibanu, et selle walla siin eel nimmitedu nored mehhed: Carel Liin, Michel Jaasonn ommawa Wennelassel Wantkal lasknu ütte reddel tetta suurde tütrike manno minna. Sedda ommann nemma "Taiwaminnemisse pühhal" Waimella moisast koddo tooma lännu; siis ommawa suuren seltsin tullen äbemata sönnoga Jummala sönnu wiisil laulnu; Karel Lin om sönnad lauljile ette üttelnu: Ütten käüja ja laulja ommawa olnu nimmelt: Ado Tschuchna, Johann Räggo, Johann Sulg, Michel Mitt ja Peter Kiltre.
Selle man annap Joh. Repp tunnistajis ülles Hinno Kalkunn ja Ann Sulg. Ne üllewan nimmitedu mehhe ommawa ette kutsutu nink selle kaibuse ülle wastust nöwwetu, ni kuis siin al saisap:
Karel Liin wastutap: Minna laskse selle reddeli turnimisse tarwistetta, ent laulnu meije ei olle egga mingesuggust sönno üttelnu.
Michel Jaassonn wastutap: "et turnimisse tarwis saije se reddel lastus tetta; toodus sai temma kül sel pühhapäiwal öddangut wasta, ent laulmissest ei tija minna middagi."
Ado Tschuchna wastutap: "Minnol jäije särk ja haina märs moisale, neid lätsi minna otsma nink sel wisil saije neidega ütten tullema, seni kus koddo. Laulmist minna es kuula."
Johann Käggo: ei olla ette tulnu; sest et kotton ei olle.
Johann Sulg wastutap: "Minna käwwe kül sel päiwal moisan, ent selle seltsiga minna ütten es käü, kui ennegi koddo tullen saije neile järgi; siis es kule minna ennamb üttegi laulmist. Nemma sundsewa kül minno ka sedda reddelit kandma, ent minna omme kät temma külge es pannu."
Michel Mitt ja Peter Kiltre ei olle ette tulnu, sest et na kotton ei olle.
Otsus
Et neid tunnistajid Hinno Kalkun ja Ann Sulg ette ei olle tallitedu, siis jääp selleperrast se assi poolele.
Kohtomehhed J. Tschuchna XXX
" M. Traks
" J. Weiso
Kirjotaja assemel JKehrberg
N 109. Waimella Kog. Kohhus sel 13 Decbr 1876. Man olliwa kohtomehhed J. Tschuchna, M. Traks, J. Weiso.
Ette om tulnu selle walla kirko wöörmünder Johann Rep nink kaibanu, et selle walla siin eel nimmitedu nored mehhed: Carel Liin, Michel Jaasonn ommawa Wennelassel Wantkal lasknu ütte reddel tetta suurde tütrike manno minna. Sedda ommann nemma "Taiwaminnemisse pühhal" Waimella moisast koddo tooma lännu; siis ommawa suuren seltsin tullen äbemata sönnoga Jummala sönnu wiisil laulnu; Karel Lin om sönnad lauljile ette üttelnu: Ütten käüja ja laulja ommawa olnu nimmelt: Ado Tschuchna, Johann Räggo, Johann Sulg, Michel Mitt ja Peter Kiltre.
Selle man annap Joh. Repp tunnistajis ülles Hinno Kalkunn ja Ann Sulg. Ne üllewan nimmitedu mehhe ommawa ette kutsutu nink selle kaibuse ülle wastust nöwwetu, ni kuis siin al saisap:
Karel Liin wastutap: Minna laskse selle reddeli turnimisse tarwistetta, ent laulnu meije ei olle egga mingesuggust sönno üttelnu.
Michel Jaassonn wastutap: "et turnimisse tarwis saije se reddel lastus tetta; toodus sai temma kül sel pühhapäiwal öddangut wasta, ent laulmissest ei tija minna middagi."
Ado Tschuchna wastutap: "Minnol jäije särk ja haina märs moisale, neid lätsi minna otsma nink sel wisil saije neidega ütten tullema, seni kus koddo. Laulmist minna es kuula."
Johann Käggo: ei olla ette tulnu; sest et kotton ei olle.
Johann Sulg wastutap: "Minna käwwe kül sel päiwal moisan, ent selle seltsiga minna ütten es käü, kui ennegi koddo tullen saije neile järgi; siis es kule minna ennamb üttegi laulmist. Nemma sundsewa kül minno ka sedda reddelit kandma, ent minna omme kät temma külge es pannu."
Michel Mitt ja Peter Kiltre ei olle ette tulnu, sest et na kotton ei olle.
Otsus
Et neid tunnistajid Hinno Kalkun ja Ann Sulg ette ei olle tallitedu, siis jääp selleperrast se assi poolele.
Kohtomehhed J. Tschuchna XXX
" M. Traks
" J. Weiso
Kirjotaja assemel JKehrberg
