Astus ette Mart Teinmann Ledeküllast ja kaebas, et tännawo sui Ledeküllast Mihkel Wilmanni poeg Hans on mitto kord pollo wärrawa lahti jätnud ja keigewimaks nöri, kellega wärraw kinniseutu seisnud, ärrawinud, sead on sisseläinud ja temma erned üsna ärraraiskanud.
Seddamöda astus ette kohto kässo peale Mihkel Wiilman omma poia Hansuga ja räkisid kohto küssimisse peale wälja, et nemmad polle mitte wärrawat lahtijätnud, agga se wärrawa nöör hakkanud härja sarwe kinni ja temma polle enne kätte sanud, kui koddo, kus Mart Teinmanni naene sedda ärratonud.
Sellejärrel astus ette tüdruk Liso Saar Wonnust ja tunnistas enne Janipäwa s.a. näinud ollewad, kui Hans Mihklipoeg Wiilmann põllalt härgi söötmast tulles mitto kord wärrawa lahtijätnud, kust sead sissetulnud, ja erned, mis M. Teinmani pärralt olnud, ärraraiskanud, ja keige wimaks ohhelikko ärrawinud.
Hans Mihklip. Wiilmann olli süallune ja trahwi wäärt, nendasamma olli ta kohhus need erned üllesmaksta.
Mihkel Wiilmann Hanso issa, räkis wälja, et temmal üks sesammasuggune assi, Mart Teinmanni poia ja tütre wärrawa lahtijätmisse ülle sesamma sui, sissekaebada on, kelle ülle ta woib tunnistust tua.
Kog. kohhus sowis neid leppima, mis nenda wisi korda läks, et Mart Teinmann jättis omma kaebtust mahha ja Mihkel Wiilmann ei annud siis mitte, egga lubbanud sedda sisseanda.
Astus ette Mart Teinmann Ledeküllast ja kaebas, et tännawo sui Ledeküllast Mihkel Wilmanni poeg Hans on mitto kord pollo wärrawa lahti jätnud ja keigewimaks nöri, kellega wärraw kinniseutu seisnud, ärrawinud, sead on sisseläinud ja temma erned üsna ärraraiskanud.
Seddamöda astus ette kohto kässo peale Mihkel Wiilman omma poia Hansuga ja räkisid kohto küssimisse peale wälja, et nemmad polle mitte wärrawat lahtijätnud, agga se wärrawa nöör hakkanud härja sarwe kinni ja temma polle enne kätte sanud, kui koddo, kus Mart Teinmanni naene sedda ärratonud.
Sellejärrel astus ette tüdruk Liso Saar Wonnust ja tunnistas enne Janipäwa s.a. näinud ollewad, kui Hans Mihklipoeg Wiilmann põllalt härgi söötmast tulles mitto kord wärrawa lahtijätnud, kust sead sissetulnud, ja erned, mis M. Teinmani pärralt olnud, ärraraiskanud, ja keige wimaks ohhelikko ärrawinud.
Hans Mihklip. Wiilmann olli süallune ja trahwi wäärt, nendasamma olli ta kohhus need erned üllesmaksta.
Mihkel Wiilmann Hanso issa, räkis wälja, et temmal üks sesammasuggune assi, Mart Teinmanni poia ja tütre wärrawa lahtijätmisse ülle sesamma sui, sissekaebada on, kelle ülle ta woib tunnistust tua.
Kog. kohhus sowis neid leppima, mis nenda wisi korda läks, et Mart Teinmann jättis omma kaebtust mahha ja Mihkel Wiilmann ei annud siis mitte, egga lubbanud sedda sisseanda.