Astus kohto ette, Jula Tolmann: Minna kaeban omma tüdruko peale, meie saime tüdrukuga tüllisse, se tulli selle pärrast et ta piddi pühhapä õhta suppi keetma, tüdruk tahtis hommiko keeta, ma ütlesin: kaks korda soendud suppi ei tahha ma süa, tüdruk ei olnud sellega rahhul, ütles: ma tahhan pühhapä pärrast lounat ka middagi ommale tehha, jutlusse aegas ei tahha ma mitte tööd tehha; kui ma pärrast lounat suppi kedan millal ma siis ennast korristan; siis ma ütlesin: ma annan sulle aega argi pääw ommale tehha kui sul häddaste tarwis on, agga mitte heina aegas, siis ma hakkasin temmaga taplema, ütlesin temmale pahhad sõnnad, sest sai ta meel haigeks, ütles: eks mo issal olle leiba, miks ma pean so häbbematta sõnno kuulma, eks ma parram woi ärra minna. Ma kelasin, sa ei woi minna, sa pead mlle keik taggasi maksma mis ma sulle ollen lubband, kirsto ei anna ma sulle kätte, tüdruk ütles: sa pead mulle sedda keik wälja maksma mis ma ollen teenind. Ühhe aasta peale teggime kauba , kolm kuud teenis, siis läks ärra, 2 rbl. 15 kop. olli ta rahha wälja wõtnud.
Astus ette Liso Mühlberg. Ma ei woind seal olla, perrenaine teotas, sõimas, ja laimas mind igga ühhe wasta kes uksest sisse tulli; olleks mul keige wähhäm süüd olnud, siis olleksin hea melega wälja tahtnud kannatada, ilma süüta olli wägga raske. Tööd ei karda ma mitte, olgo mis töö tahhes, tö pärrast ei läinud ma mitte ärra. Minna teggin selle kauba, et ma ei piddand mitte oues maggama, piddin agga toas maggama, agga mind aeti pöningile maggama, sedda ei woinud ma mitte kannatada kõrtsi kohhal. Keik tühjad juttud teggid mo peale, et ma piddin horamas käima ja keik häbbematta tööd teggema, kui ma sedda keik olleksin teinud, siis ma olleksin piddand keik sedda süüd kannatama, ma wõtsin parram selle nou ärra minna, et kui mo au ja ello selle kohha peal saaks pärrast ärra rikkutud, ja ma ello aia õnnetumaks jääksin.
Kohhus on sedda asja holega järrele arwanud, kui perrenaine olleks tüdrukuga rahhul olnud ja tedda mitte häbbematta wisil sõimand ja laimand, siis tüdruk oleks piddand omma aasta kauplemisse järrel täis tenima, agga et perrenaine ei olle tüdrukuga rahhul olnud, on kohhus moistnud: Et tüdruk peab 5 rbl. trahwi maksma perremehhele et ta polle aastat täis teenind, ta jääb kolme ku tenistusest ilma, se jääb temmale trahwiks, 1 rbl. kässi rahha maksab perremehhele taggasi.
Astus kohto ette, Jula Tolmann: Minna kaeban omma tüdruko peale, meie saime tüdrukuga tüllisse, se tulli selle pärrast et ta piddi pühhapä õhta suppi keetma, tüdruk tahtis hommiko keeta, ma ütlesin: kaks korda soendud suppi ei tahha ma süa, tüdruk ei olnud sellega rahhul, ütles: ma tahhan pühhapä pärrast lounat ka middagi ommale tehha, jutlusse aegas ei tahha ma mitte tööd tehha; kui ma pärrast lounat suppi kedan millal ma siis ennast korristan; siis ma ütlesin: ma annan sulle aega argi pääw ommale tehha kui sul häddaste tarwis on, agga mitte heina aegas, siis ma hakkasin temmaga taplema, ütlesin temmale pahhad sõnnad, sest sai ta meel haigeks, ütles: eks mo issal olle leiba, miks ma pean so häbbematta sõnno kuulma, eks ma parram woi ärra minna. Ma kelasin, sa ei woi minna, sa pead mlle keik taggasi maksma mis ma sulle ollen lubband, kirsto ei anna ma sulle kätte, tüdruk ütles: sa pead mulle sedda keik wälja maksma mis ma ollen teenind. Ühhe aasta peale teggime kauba , kolm kuud teenis, siis läks ärra, 2 rbl. 15 kop. olli ta rahha wälja wõtnud.
Astus ette Liso Mühlberg. Ma ei woind seal olla, perrenaine teotas, sõimas, ja laimas mind igga ühhe wasta kes uksest sisse tulli; olleks mul keige wähhäm süüd olnud, siis olleksin hea melega wälja tahtnud kannatada, ilma süüta olli wägga raske. Tööd ei karda ma mitte, olgo mis töö tahhes, tö pärrast ei läinud ma mitte ärra. Minna teggin selle kauba, et ma ei piddand mitte oues maggama, piddin agga toas maggama, agga mind aeti pöningile maggama, sedda ei woinud ma mitte kannatada kõrtsi kohhal. Keik tühjad juttud teggid mo peale, et ma piddin horamas käima ja keik häbbematta tööd teggema, kui ma sedda keik olleksin teinud, siis ma olleksin piddand keik sedda süüd kannatama, ma wõtsin parram selle nou ärra minna, et kui mo au ja ello selle kohha peal saaks pärrast ärra rikkutud, ja ma ello aia õnnetumaks jääksin.
Kohhus on sedda asja holega järrele arwanud, kui perrenaine olleks tüdrukuga rahhul olnud ja tedda mitte häbbematta wisil sõimand ja laimand, siis tüdruk oleks piddand omma aasta kauplemisse järrel täis tenima, agga et perrenaine ei olle tüdrukuga rahhul olnud, on kohhus moistnud: Et tüdruk peab 5 rbl. trahwi maksma perremehhele et ta polle aastat täis teenind, ta jääb kolme ku tenistusest ilma, se jääb temmale trahwiks, 1 rbl. kässi rahha maksab perremehhele taggasi.
