1902 aastal Detsembri kuu 4 päewal Wastemõisa wallakohus oma istumesel eesistja T. Sandre ja kohtu liigete J. Lihti ja J. Sprenki juures olemesel.

Kohtu ette ilmus Wastemõisa walla liige Jüri Adu poeg Soolo kohtule isiklikult tutaw palus järgmest suusõnalest testamenti maha kirjutada ja ustawaks tunnistada.

Mina Jüri Ado poeg Soolo omas terwes mõistuses ja sundimata tahtmeses teen oma waranduse kohta järgmese määruse kuidas sellega peale minu surma toimetud peäb saama:

Oma waranduse mis minul praegu on ja peäle minu surma järele jääb luban mina terwelt oma tütrele Tiinale ja selle mehele Jaak Mihkelsonile ega neil ei ole enam kellegi minu teiste lastele midagi wälja maksta ega minu teised lapsed, kui ka poeg Ado Soolo, tütar Ann mehe järel Mik, tütar Ann mehe järel Meiner ja Mari mehe järel Mihkelson ei tohi mingisugust nõudmest minu waranduse kohta tõsta sest et mina neile kõik nende päranduse jaod olen juba kätte annud.

Se testament sai testamenti tegijale ette loetud millega rahul oli ja oma nime tõenduseks alla kirjutab

Jüri Solo (allkiri)

Seda tähele pannes, et testamenti tegija kohtu tundmuse järele terwe meelega oli ja kohtule tutaw, siis otsustadi se testament ustawaks tunnistada.

Eesistja: T. Sander (allkiri)

Kohtu liikmed: J. Liht (allkiri) J. Sprenk (allkiri)