Awwinorme Koggokonnakohtus sel 11mal Aprilil 1869.
Kohto juures olliwad.
kohtomees Mart Jaggo.
kohtomees Tomas Pärn
kohtomees Jaan Saar.
Kaebas Mihkel Sildnik, et temma Lohhosu Kõrtsmikko Jürri Grünthaliga kaubelnud olnud. et temma Jürri Grünthalile üks lehm talwe ülle södab. ja Jürri Grünthal temmale selle eest teise kõrtsi reiaalluse jaggo sõnnikud annab, kuhhu temma siis ka 70 kubbo hõlgi weenud. ja se olnud Aastal 1865, et temmal ei olle agga woimalik olnud, kewwade kohhe sedda sõnnikud ärra weddada, annud Jürri Grünthal kewwade 1866. sedda kõrtsid Andrei Schanina kätte selle teadusega, et se sõnnik mis Reiaal temmale Mihkel Seldnikkule sab, ja on siis Andrei Schanin tedda käskinud weel õlgi juuretua et ta rohkemb sõnnikud sab, ja on temma siis suggu õlgi weel sinna weenud, et agga talwel sõnnik wägga külmetanud olnud. ei olle temma sedda weddada sanud, ja jänud se weddo kewwade peale, kewwade 1867. annud agga Andrei Schanin sedda kõrtsid jälle ärra, Tomas Wahheri kätte ja kui temma sinna lähnud sõnnikud tooma, ütlenud Tomas Wahher et temma ühtegi sada ei olle, ja et temma isse sõnnikud prugib aeda, ning on temma sedda wiisi lehma söötmissest, ja 70 kubbost õlgedest ilma jänud, ja pallus koggokonnakohhut sedda õiendada.
Andrei Schanin astus ette ja räkis et Jürri Grünthal temmale küll ütlenud et se sõnnik mis Saksareiaall Mihkel Sildnikkule sab, mis temma ka anda lubbanud ja käskinud weel Mihkel Sildnikku suggo hõlgi juure tua, ühtlaisa on agga temma Mihkel Sildnikkule ütlenud, et temma omma sõnniku enne ärra weddab. kui kõrtsi teise kätte ärra antud sab, ei olle agga Mihkel sedda ärra weddanud, ja annud temma kõrtsi kewwade 1867. Tomas Wahheri kätte, ja ütlenud sellele, et saksa reiaalluse Sõnnik Mihkel Sildnikkule sab.
Tomas Wahher astus ette ja räkis, et temmal meeles ei olle, kas Andrei Schanin temmale ütlenud, ühtegi sõnniku pärrast wai ei, ja on agga kõrtsi reia all parrajast nipaljo sõnnikud olnud, et se aed mis kõrtsi järrel, sittatud sanud, ja et temmal ka õigus olnud, wanna kõrtsmikko käest nenda paljo sõnnikud sada. et kewwade põld sittatud sab. - ja ei olle selle pärrast temmal woimalik olnud Mihkel Sildnikkule sõnnikud anda. - ja se sõnnik mis temma ajal Reiaalla sanud, jänud jälle Aastal 1868. Maddis Metsa kätte, kui temma kõrtsi ärra annud.
Moistus ehk arwaminne
Et Mihkel Sildnik issi nenda holeto olnud, ning sedda sõnnikud ei olle sell ajal ärra weddanud. kui need kõrtsmikkud weel kõrtsis ellasid, kelle käest temma sedda kaubelnud olli, ja nüid nõudma hakkab. kui se kõrtsi jo neljantama kõrtsmikko käes, kannab sellepärrast temma wist issi sedda kahjo, ja ei woi kellegi käest sõnnikud ehk kahjo tassumist pärrida sest, kes neist nüid süidlaine on ?
Mart Jaggo.
Tomas Pärn
Jaan Saar.
Awwinorme Koggokonnakohtus sel 11mal Aprilil 1869.
Kohto juures olliwad.
kohtomees Mart Jaggo.
kohtomees Tomas Pärn
kohtomees Jaan Saar.
Kaebas Mihkel Sildnik, et temma Lohhosu Kõrtsmikko Jürri Grünthaliga kaubelnud olnud. et temma Jürri Grünthalile üks lehm talwe ülle södab. ja Jürri Grünthal temmale selle eest teise kõrtsi reiaalluse jaggo sõnnikud annab, kuhhu temma siis ka 70 kubbo hõlgi weenud. ja se olnud Aastal 1865, et temmal ei olle agga woimalik olnud, kewwade kohhe sedda sõnnikud ärra weddada, annud Jürri Grünthal kewwade 1866. sedda kõrtsid Andrei Schanina kätte selle teadusega, et se sõnnik mis Reiaal temmale Mihkel Seldnikkule sab, ja on siis Andrei Schanin tedda käskinud weel õlgi juuretua et ta rohkemb sõnnikud sab, ja on temma siis suggu õlgi weel sinna weenud, et agga talwel sõnnik wägga külmetanud olnud. ei olle temma sedda weddada sanud, ja jänud se weddo kewwade peale, kewwade 1867. annud agga Andrei Schanin sedda kõrtsid jälle ärra, Tomas Wahheri kätte ja kui temma sinna lähnud sõnnikud tooma, ütlenud Tomas Wahher et temma ühtegi sada ei olle, ja et temma isse sõnnikud prugib aeda, ning on temma sedda wiisi lehma söötmissest, ja 70 kubbost õlgedest ilma jänud, ja pallus koggokonnakohhut sedda õiendada.
Andrei Schanin astus ette ja räkis et Jürri Grünthal temmale küll ütlenud et se sõnnik mis Saksareiaall Mihkel Sildnikkule sab, mis temma ka anda lubbanud ja käskinud weel Mihkel Sildnikku suggo hõlgi juure tua, ühtlaisa on agga temma Mihkel Sildnikkule ütlenud, et temma omma sõnniku enne ärra weddab. kui kõrtsi teise kätte ärra antud sab, ei olle agga Mihkel sedda ärra weddanud, ja annud temma kõrtsi kewwade 1867. Tomas Wahheri kätte, ja ütlenud sellele, et saksa reiaalluse Sõnnik Mihkel Sildnikkule sab.
Tomas Wahher astus ette ja räkis, et temmal meeles ei olle, kas Andrei Schanin temmale ütlenud, ühtegi sõnniku pärrast wai ei, ja on agga kõrtsi reia all parrajast nipaljo sõnnikud olnud, et se aed mis kõrtsi järrel, sittatud sanud, ja et temmal ka õigus olnud, wanna kõrtsmikko käest nenda paljo sõnnikud sada. et kewwade põld sittatud sab. - ja ei olle selle pärrast temmal woimalik olnud Mihkel Sildnikkule sõnnikud anda. - ja se sõnnik mis temma ajal Reiaalla sanud, jänud jälle Aastal 1868. Maddis Metsa kätte, kui temma kõrtsi ärra annud.
Moistus ehk arwaminne
Et Mihkel Sildnik issi nenda holeto olnud, ning sedda sõnnikud ei olle sell ajal ärra weddanud. kui need kõrtsmikkud weel kõrtsis ellasid, kelle käest temma sedda kaubelnud olli, ja nüid nõudma hakkab. kui se kõrtsi jo neljantama kõrtsmikko käes, kannab sellepärrast temma wist issi sedda kahjo, ja ei woi kellegi käest sõnnikud ehk kahjo tassumist pärrida sest, kes neist nüid süidlaine on ?
Mart Jaggo.
Tomas Pärn
Jaan Saar.
