Astus ette Peter Ruwal ja kaebas, et aastal 1867 kui temma wend Hinrik, kes nüüd Tallinna linna al, on temma kae peal antud passi aial Hospiddalis olnud, ja se Hospiddali rahha 1 ku ette 7 rub 35 kop on seaegne tallitaja Mart Reitel temma käest wälja pärrinud ja kus tarwis sissemaksnud; temma küssimisse peale polle wend sedda rahha temmale mitte taggasi maksnud, ja pärris nüüd sedda rahha walla käest taggasi, sest et Kustaw Seppele, kes 1872 Tallinna Hospidalis haige olnud, seal ka surnud, Hospidali maksud 1 ku ette 7 rub. 35 kop. on laekast woetud sanud. K. Seppelil jänud moisa ma peal ue assutud kohha kontrakt ühhe nisugguse rendi kohha oigussega järrel jänud, se olleks woinud wäljapakkutud ja sissemakstud rohkema hinnast kui rent, temma wollad tassutud sada, agga mitte laekast.
Endine tallitaja Mart Reitel räkis wälja, et temma kül omma ammeti aial Peter Ruwali käest wenna Hinriku ette Hospiddali rahha 7 rub 35 kop. wasto wotnud, agga temma ei tea kelle rahha se olnud, kas Petre woi Hinriku, kui Petre rahha, kas Hinrik sedda jälle temmale tassunud.
Pearahha ramatus 1867 aasta II le pole likis olli leida, et Hinrik Ruwal kül ühhe ku aia Hospiddali maksu ommast käest annud, selle ette temmale selle aasta II le pole maks mahhajäetud sanud, 1 rub. 80 kop. ja sega siis se assi jubba olli oigeks tehtud sanud.
Ka Kustaw Sepple ette makstud Hospiddali rahha luggu kulas kog. kohhus järrele: Temma olli agga monned rublad passi rahha maksnud, siis Hospiddalis olnud ja se rahha temma ette 7 rub kop. laekast makstud sanud. Temma olli moisa maast ue assutud No kohha piddaja, se kontrakt järreljänud selle kohha rendi oigussega, mis 1874 kog. kohto ettepanemisse järrel Baltia Domaini kohto lubbaga temma wenna Jani kätte pärrimisseks ülle läinud. Kontrakti punktid V ja VI ütlewad, et kontrakti piddaja peab walla ja Krono maksud paiklikko Seadusse järrel andma, ja et kohha piddaja suggulased, kui tahtwad sedda pärrida, peawad wanna wollade tassumist ennese peale wõtma, ei tahha nemmad, siis koht kõrgema hinna pakkumissele wäljapantud, kellest wollad tassutud sawad.
Koggokonna kohhus moistis:
Koggokonna kohhus andis Peter Ruwalile sedda otsust, et temma sedda Hospiddali rahha 7 rubla 35 kop, ei woi pärrida, sest et tunnistus pudub, et se temma rahha olli, woib ka wenna rahha olnud ja kui mitte, siis se temmale sedda taggasi maksnud olla, ja se sedda ei pärrinud, pealegi, et se assi, nenda kui Pearahha ramatus 1867 üllespantud, jubba sellega, et wenna Hinriku pole aasta Pearahha 1 rub 80 kop mahhajätud sanud, oiendud on ja sest aiast kunni seiemale jutto polle olnud.
II Kustaw Sepplest järrel jänud rendikoht olleks piddanud kõrgema hinna pakkumissele wäljapantud ja sissetulnud hinnast temma wollad tassutud ja se Hospiddali rahha mitte laekast woetud sama, sellepärrast moistis kog. kohhus, et tallitaja Mihkel Seppel, kes sedda teggematta jätnud ja kelle käes se kontrakt siis olli, peab sedda kontrakti möda se rahha 7 rub. 35 kop. 4 näddala sees walla laekasse taggasi murretsema.
Wimaks said nihästi Peter Ruwal kui Mihkel Seppel küssitud, kas sowiwad suremat kohhut nouda, ja neile sedda Kohto Seadusse §20-22 möda se kätte juhhatud, agga nemmad ütlesid et selle moistetud otsussega rahhule jäwad.
A Lissa pag. 128 selletud 1877.
Astus ette Peter Ruwal ja kaebas, et aastal 1867 kui temma wend Hinrik, kes nüüd Tallinna linna al, on temma kae peal antud passi aial Hospiddalis olnud, ja se Hospiddali rahha 1 ku ette 7 rub 35 kop on seaegne tallitaja Mart Reitel temma käest wälja pärrinud ja kus tarwis sissemaksnud; temma küssimisse peale polle wend sedda rahha temmale mitte taggasi maksnud, ja pärris nüüd sedda rahha walla käest taggasi, sest et Kustaw Seppele, kes 1872 Tallinna Hospidalis haige olnud, seal ka surnud, Hospidali maksud 1 ku ette 7 rub. 35 kop. on laekast woetud sanud. K. Seppelil jänud moisa ma peal ue assutud kohha kontrakt ühhe nisugguse rendi kohha oigussega järrel jänud, se olleks woinud wäljapakkutud ja sissemakstud rohkema hinnast kui rent, temma wollad tassutud sada, agga mitte laekast.
Endine tallitaja Mart Reitel räkis wälja, et temma kül omma ammeti aial Peter Ruwali käest wenna Hinriku ette Hospiddali rahha 7 rub 35 kop. wasto wotnud, agga temma ei tea kelle rahha se olnud, kas Petre woi Hinriku, kui Petre rahha, kas Hinrik sedda jälle temmale tassunud.
Pearahha ramatus 1867 aasta II le pole likis olli leida, et Hinrik Ruwal kül ühhe ku aia Hospiddali maksu ommast käest annud, selle ette temmale selle aasta II le pole maks mahhajäetud sanud, 1 rub. 80 kop. ja sega siis se assi jubba olli oigeks tehtud sanud.
Ka Kustaw Sepple ette makstud Hospiddali rahha luggu kulas kog. kohhus järrele: Temma olli agga monned rublad passi rahha maksnud, siis Hospiddalis olnud ja se rahha temma ette 7 rub kop. laekast makstud sanud. Temma olli moisa maast ue assutud No kohha piddaja, se kontrakt järreljänud selle kohha rendi oigussega, mis 1874 kog. kohto ettepanemisse järrel Baltia Domaini kohto lubbaga temma wenna Jani kätte pärrimisseks ülle läinud. Kontrakti punktid V ja VI ütlewad, et kontrakti piddaja peab walla ja Krono maksud paiklikko Seadusse järrel andma, ja et kohha piddaja suggulased, kui tahtwad sedda pärrida, peawad wanna wollade tassumist ennese peale wõtma, ei tahha nemmad, siis koht kõrgema hinna pakkumissele wäljapantud, kellest wollad tassutud sawad.
Koggokonna kohhus moistis:
Koggokonna kohhus andis Peter Ruwalile sedda otsust, et temma sedda Hospiddali rahha 7 rubla 35 kop, ei woi pärrida, sest et tunnistus pudub, et se temma rahha olli, woib ka wenna rahha olnud ja kui mitte, siis se temmale sedda taggasi maksnud olla, ja se sedda ei pärrinud, pealegi, et se assi, nenda kui Pearahha ramatus 1867 üllespantud, jubba sellega, et wenna Hinriku pole aasta Pearahha 1 rub 80 kop mahhajätud sanud, oiendud on ja sest aiast kunni seiemale jutto polle olnud.
II Kustaw Sepplest järrel jänud rendikoht olleks piddanud kõrgema hinna pakkumissele wäljapantud ja sissetulnud hinnast temma wollad tassutud ja se Hospiddali rahha mitte laekast woetud sama, sellepärrast moistis kog. kohhus, et tallitaja Mihkel Seppel, kes sedda teggematta jätnud ja kelle käes se kontrakt siis olli, peab sedda kontrakti möda se rahha 7 rub. 35 kop. 4 näddala sees walla laekasse taggasi murretsema.
Wimaks said nihästi Peter Ruwal kui Mihkel Seppel küssitud, kas sowiwad suremat kohhut nouda, ja neile sedda Kohto Seadusse §20-22 möda se kätte juhhatud, agga nemmad ütlesid et selle moistetud otsussega rahhule jäwad.
A Lissa pag. 128 selletud 1877.
