Astus ette Tio Jurritüttar Lõps ja kaebas, et kui temma Uemoisa Simo perrest, kus ta praego tenib, moisas karja korra pärrast siggade karjas olnud pollo södi peal, kus siggadel lubba süa olnud, tulnud kirjutaja senna ja küssinud, kus ta siggadegi praego piddand seisma; (arwates kui ühhe keeldud ma peal)- ja enne kui ta sanna sanud räkida, hakkanud kaega ta pähha kinni, kärristanud ja lükkanud tedda ühte tigi auko, kiwwide peale; sealt üllestoustes leidnud ta suust ja ninnast werd wäljatullewad, ja ehmatand, sest kärristamissest ja lükkamissest, ei mälletand temma mitte, kas peale lükkamisse ja kärristamisse, ühhe woi mitto löma hopi temma kaest sanud. Moisa tömehhed, kes seal kündmas, olnud teised keik kaugel, üks ainus, Welküllast Korme perre sullane olnud liggi, kes sedda woinud nähha ja räkinud Simo perremehhe Rido Wahhimann ja temma tüdruku wasto, et temma selle kärristamisse ülle woib liggemalt tunnistada.

Kohto küssimisse peale räkis Tio Lõps wälja, et Uemoisa kog. kohhus, kus selle asja essimenne kohto järg olleks, ei olle temma kaebtust wasto wõtnud, waid seie kohto ette juhhatanud.

Kog. kohhus moistis sedda Protokolli kirja Hakenrichtri herra kohtus sissesata.

Missiv No 14.