Astus ette Andrus Ambros Auleppa küllast, ja kaebas et Hans Kiik temma nidetud ja logo woetud ühhe keige küllale ilma hinnata piddada antud heinama jau heinad 2 sadi ärrawinud.

Hans Kiik sai ettekutsutud ja räkis wäljam et se heina, mis Kaardi peal selle külla ühheskous, Litera A. al wiimse moedust 1870 ärrapiratud heinama külges seisab on takserimatta ja keige külla perremeestele ühhes kous antud, ilma et olleks perrede jaud tehtud, ja on nemmad sedda pärrast Janipäwa s.a. Karel Wilma, temma ja Maddis Ambros, ilma teiste perremeesteta jagganud, egga ka pärrast, ehk teise aega sanud, iggaühhele jau kättenäidata, waid on Karl Wilma omma jau peal niitma hakkanud, siis tulnud se Andrus Ambros ilma küssimatta ja niitnud temma jau mahha, ta lubbanud kül heinad ärrawia ja keelnud, agga Ambros polle sest holinud, egga omma jau peale läinud, sellepärrast lasknud ta heinad omma koddo wia.

Kog. kohhus leidis, et need mollemad ollid eksinud ka need kaks nimmetud meest, kes ilma teiste perremeesteta sedda heinamaad ollid jagganud ja sowis neid leppima, ja H. Kiik ja A. Ambros leppisid, ja wiimne ei pärrima essimisse käest ärrawidud heinde ette keddagi; agga kohhus kinnitas neile, teise aasta sedda heinama jaggamist mitte muido, kui keige külla perremeeste tahtmist ja liggiollemise jures ettewõtta.