Krono Kõomõisa rentnik kaebas kirja läbbi sel 15mal Junil s.a. № 41 omma aidamehhe Ado Kalmanni peale, kuida allamal kaebdusse kirri, mis ärra kirjotud, - näitab. -

Tännawo kewwadi sel 22: Aprillil ütlesin minna omma aidamehhele ja tö rahwa ülle watajale Ado Kallmann ette:

1, et temma iggal pool tö rahwa jure peab käima ja järrele watama. -

2, et temma mitte ilma minno lubba ja teadmatta keddagid loma möisa Ma peal ei tohhi lasta käia, ei ka keddagid loma, mis mõisa Ma pealt on kinni wöetud kätte anda. -

3, et temma ilma minno teadmatta ja lubba tähheta kellegi mõisa sullaselle ei wilja ja muud mona ctr. ei tohhi wälja anda, waid üksi minno poolt antud tähhe wasto. -

4, et temma kellegi innimessele mitte üks wak egga wähhem wilja möisa aitast ei tohhi olma minno teadmatta ja lubba tähheta müa egga rahha wasto wötta. -

5, et temma ennast kellegis möisa wallitsusse asjus ei tohhi seggada egga minnule selle läbbi tülli egga pahhantust tehha. -

Sedda mis üllewel wie punkti sees nimmetud, ollen minna Ado Kalmannile mitto korda ka pärrast ette üttelnud, agga temma ei olle sedda mitte suggugi täitnud, on agga keik selle wasto teinud kui:

1, Ado Kalmann ei käi to rahwa jures, egga wata tö rahwa ülle, waid laiskleb toas ja käib möda mõisa õuet käed püksi taskus. -

2, Ado Kalmann on ilma minno lubbata paljo pole terra meeste ellajaid ja peale selle palju wõeraid lambad mõisa Ma peale söma wötnud ja on ellaja lomad, mis minna mõisa Ma pealt ollen kinni wõtta lasknud, ilma minno lubbata ja teadmatta kätte annud. -

3, Ado Kalmann on kewwadist sadik kunni seia aiani ilma minno teadmatta ja lubba tähheta mõisa aidast keige sullastele wilja ja muud mona wälja annud, nenda sammo minno teadmatta wilja weskil jahwatada lasknud.

4, Ado Kalman on kewwadist sadik kunni seia aiani ilma minno teadmatta ja lubba tähheta paljo wilja mõisa aidast ärra munud ja rahha uksi sallaja wasto wötnud, ning mitte minno kätte annud. -

Kuida minna innimeste käest ja ka pärrast Ado omma käest ollen kuulda sanud, on Ado Kalmann sallaja kewwadist sadik kunni 4ma Junini s.a. münud järrele tullewa innimestele:

Jürri Keller -	2 wakka odre. -	Tõnnis Riik -	2 wakka odre. -
Hans Kersten	1½     -    dito	Jaan Kuseninna -	1      -       dito.
Ann Saar -	½       -     d.	Loigo Hans -	3     -          d.
Tio Jäger -	½      -      d.	Ado Kersten -	4     -          d.
Jaan Takk -	6       -      d.	Jürri Brafmann	3     -          d.
Juhhan Nael -	1½    -      d.	Uks Arrosare Soldat -	1      -          d.
Ado Olbrey -	3      -      d.	Hans Alle -	3     -          d.
Hans Noor -	1       -      d.	Jaak Läen -	1     -           d.
Andres Kits -	2      -      d.	Constantin Frömmert -	1     -           d.
Hans Pertmann -	3      -      d.	Jakob Lass -	9    -           d.
Summa 49 wakka odre ja
		Mihkel Mangul -	1 wak rukkid. -

5, Ado Kallmann seggab ennast igga mõisa wallitsusse asjas, teotab mind keige omma ja wõera innimeste wasto, et minna keddagid ei olle ja kidab ennast rentnikkuks ja perremehheks ja hobelda, et mis temma teeb, ei wõi kegi ennam ümber muta, teeb sellega minno ja keige mõisa sullaste wahhel tülli ja pahhantust.

Mõisa pole terra mehhed ei hoia muidugi mitte omma hobbusid, karri ellajaid, siggo ja lambaid. Hobbused ja karriellajad söiwad enne ja söwad praego mõisa heinamad, sead söid ennamiste oad ärra ja keik lomad söwad odra ja kaera orrast, ning kui minna ehk minno kubjas Jürri Kalm neid kinni aiab ja hirmutab, siis annab Ado omma peaga jälle kätte ja annab innimestele weel ennam õigust kurja ja kahjo tehha. -

Tänna sel 15mal Junil aiasin minna omma kubjaga Jürri Kalm 4 poleterrameeste hobbust kaera orrase pealt, kus pehme Ma purruks tallatud, mõisa talli kinni ja ütlesin poisile Jaak Kiis, et temma talli uks lukku panneb ja hobbusid kätte ei anna, muido kui hobbuse ommanikkud üks rubla trahwi ehk agga pant minno kätte towad ja siis minna kätte lubban. -

Pole terra mehhed käisid minno jures kätte küssimas ja et minna neile ilma karristusse trahwita kätte ei wöinud anda, läinud nemmad aidamehhe Ado Kalmanni jure ja se käskinud hobbused seddamaid ilma trahwita kätte anda, agga et minna parrajal hobbuste tallist wälja tomisse aial jure juhtusin, lasksin minna hobbused talli taggasi wia, pannin talliuksed omma käega lukko ja talli wõtme minno tasko, ning ütlesin meestele, et minna ilma trahwita kätte anda ei wõi ja peale minno kelo ka Ado neid mitte muido kätte anda ei tohhi, mis Ado omma kõrwadega selgeste kulis, nenda sammo ka pois Jaak Kiis. -

Peale selle, kui minna talli wõtmega karja lauda jure sõnniko töstjatte jure läksin ja senna, kui mehhed rahha ehk panti towad, talli wõtme järrele käsksin tulla, olli Ado Kalmann, minna ei tea mis modi ehk kust walts wötme sanud, mõisa talli uksed walts wõtmega lahti murdnud ja hobbused sallaja ja ülle minno kelu ilma trahwi rahhata kätte annud. -

6, Ado Kalmann lähheb saggetaste õhta kotto ärra minna ei tea kuspole kas küllasse tüdrukuid otsima, wõi muiale hulkuma, wiib mõisa aida wõtmed keik kotto ärra ja tulleb alles teine päew, kas ehk hommiko aeg ehk agga weel hiljem koddo, kus aida wõtmid mitto korda häddaste tarwis on. -

Peale selle ei wõi minna teada egga uskuda temma ehk wõib ka nende aida wõtmetega ösi mõisa aidast wilja warrastada, ehk warrastada lasta. -

Tunnistust keige nende ees nimmetud asjade ülle minna wõin mõisast paljo innimessi üllesse anda, arwan et Ado Kalmann keddagid wasto aiada ei wõi, sest annan siis üksi kolm tunnistusseks üllesse, ja nimmelt: mõisa kubjas Jürri Kalm, pois Jaak Kiis ja mõisa kõrsimees Jürri Smitt, pallun neid järrele küssida kohto ees, nemmad teadwad sest räkida.

Peale selle olli Ado Kalmann weel minno wastu rop ja ähwardas ütteldes: minna ei karda keddagid, ei anna aida wõtmid ei sinno egga kellegi mu kätte ja mugin kui uks kinni panned, jälle lahti.

Et nüüd minno aidamees Ado Kalman minnule selle lühhikesse aia sees wägga paljo kahjo, tülli ja pahhantust on teinud, weel rohkem teggema saaks, kui kauem minno tenistusse sisse jättan, siis pallun koggokonna kohhut Ado Kalmann mõisa talli lukko ärra lõhkumisse ja walts wõtmega lahti wõtmisse eest n.t.s.n.t.s. seadusse järrel kõwwaste trahwida, ning pean minna Ado Kalmann minno tenistussest, et temma ennast mitte ontlikkult, ustawalt ja sõnnakulelikkult üllessei ei pea ja minno käsko ja kelo ei kule, lahti laskma ja tedda ärra aiama. -

Mõisa rentnik Georg Otto kaebas peale selle weel, et temma omma lehmad Januari ku sees s.a. Kontrahti läbbi Jürri Mihkelsonile ärra rentinud ja Jürri Mihkelsonn 300 rubla kautsioni Ado Kallmanni kätte selle pärrast sisse maksnud, et Ado Kallmann tedda mitto korda käskinud sedda rahha omma kätte anda, et temma se rentnik olla ja temmal 2000 rubla rahha mõisa peale annud, - ning Jürri Mihkelsonn ka selle läbbi omma Kontraht ei olle piddanud. - Nendasammo kaebas mõisa rentnik, et Ado Kallmann ka nüüd peale temma kelo ja ilma temma teadmatta mõisas aitas käinud ning terri weskile jahwatada lasknud, mis paljo mõisa poisid teadwad. -

Tunnistusseks andis mõisa rentnik üllesse Jürri Mihkelsonn ja 4 mõisa poisid. - Selle mõisa rentnikko kaebdusse peale sai Ado Kallmann Wallakohto ette kutsutud ja küssitud, miks temma nenda möisa rentnikko kässo wasto keigis asjus on tohtinud panna ja mitte sanna ei olle kuulnud.

Selle peale wastas Ado Kallmann, et temma Mõisa rentimisse peale 2000 rubl. on Wallawannema Jürri Pokk kätte annud, ning walla wannem Jürri Pokk tedda lubbanud kui wallitseja mõisas piddada ja temmale temma rahha möda mõisa kassust anda, ning et Jürri Pokk omma Krono Kõomõisa rendi Kontraht Georg Otto kätte annud, ennast lahti wõtnud ja Georg Otto krono Kõomõisa rentnik ja Kontrahti perremees on ei olle temma ka selgeste teadnud. - Ado Kallmann räkis selgeste keik üllesse et temma keik nenda, kuida Georg Otto temma peale on kaebanud, on teinud, sedda tagga kahhetseb, Georg Otto käest sedda keik andeks on pallunud wallawannema Jürri Pokk ja perremehhe Jürri Kalm kuuldes ja Georg Otto ka temmale andeks annud ja ennam kaibada ei lubbanud tänna. - Peale selle ütles Ado Kalmann et temma mõisa rentnikko Georg Otto kässud, tahtmissed ja seadmissed keik täieste eddespiddi tahhab piddada ja ei mingi asjas ennam seggadust, tülli ja pahhandust tehha. -

Selle peale wastas Georg Otto, et temma peale selle kui temma aidamees Ado Kallmann temma käest andeks pallunud ja Ado Kallmann tännasest päwast keik temma kässud, tahtmissed ja seadmissed eddispiddi lubbanud piddada, omma kaebdust nüüd seisma jättab. -

Ommeti pallus mõisa rentnik koggokonnakohhut omma mõistusse sisse nende mõllemi leppimist mahha kirjotada ja Ado Kalmannile ette üttelda, et Ado ennast kuida nüüd on issi lubbanud, keik täiesti piddama ustawalt ja sanna kulelikkult ja kui mitte, lasseb rentnik tedda lahti.

Et leppiminne olli tehtud, ei sannud selle pärrast keddagid tunnistusse meest ennam kohto ette kutsutud egga küssitud, sest Ado Kalmann issi wasto ei aianud, mis kaibatud olli.- 

Mõistetud: nende leppimist kinnitada ja mahha kirjotada nenda:

1, Ado Kalmann peab iggal pool tö rahwa jures käima ja ülle watama, ei tohhi ümber hulkuda egga laiskleda.

2, Ado Kallmann ei tohhi olma mõisa rentnikko Georg Otto lubbata ei keddagid ellajast egga loma mõisa Ma egga põhho peale söma wõtta, ei tohhi ka keddagid ellaja loma, mis kinni on aetud, omma peaga kätte anda. -

3, Ado Kallmann ei tohhi mitte ilma rentnikko teadmatta ja lubba tähheta mõisa aidast ei kellegi mõisa sullaste wilja monaks ctr. wälja anda, ei ka weskil wilja jahwatada lasta.

4, Ado Kallmann ei tohhi ilma rentnikko teadmatta ja lubba tähheta ei milgi wisil kellegi innimessel mõisa aidast mitte üks wak egga wähhem wilja müa egga rahha wasto wötta. -

5, Ado Kallmann ei tohhi ennast milgi wisil mõisa wallitsusse asjus seggada egga selle läbbi rentnikkule tülli ja pahhandust tehha.

6, Ado Kallmann ei tohhi mitte mõisa aida wõtmed, mis mõisa rentnikko Georg Otto toas naela otsas peawad seisma, millagi kotto ärra wia ennesega ühhes, ei tohhi ka ilma lubbata kotto ärra minna. -

Kui Ado Kallmann omma lubbamisse ja leppimisse ning mõisa rentnikko tahtmisse järrele need siin mõistuses nimmetud punktid mitte ei pea ja keigis asjus mõisa rentnikkule tülli, rido, pahhandust ja seggadust teeb, peab mõisa rentnik Ado Kallmanni peale kaebma, temma rahha kaks tuhhat rubla, mis mõisa peale on annud, wälja maksma ja tedda ärra omma tenistussest laskma, - sest et siis kui mõisa wallitsus mitme innimesse käes, kus tülli ja pahhandus ühhe läbbi tulleb, raisko lähheb. - Enne alla kirjotamist sai se Protokoll igga kohto mehhele selleste ette loetud, mis nemma ka õige leidnud. -

Peakohtomees: Mihkel Anwelt [allkiri]

Kohtomees: Jaan Nõmm XXX

- dito - Jürri Ibrus. XXX