Karrola Kihhelkonna Oppetaja Herra Frantzeni nõudmisse asjan sest 25ta Nowembrist N. 222 all, sai selle walla ennine Els Post ja nüüd mehhele minnegi läbba Els Pik selle kohtu ette kutsutus ja temma kaest küssitus, mil ajal ehk kunnas temma om käinu hennast Grega Õige usku, Kassimõisa Prestre Herra Koloni man kirjotaman.
Els Pik kel lutteruse ussu Wannemba, essi ka selle ussu sissen kaswatedu nink kolitedu, astse ette nink tunnist: et temma omma ussuwahhetamisse-nõuwu sis wõttnu kui temma Greka Oige ussu Poisi Märt Pikkaga abbiello sisse astse: ent enne mitte essi, ei ka üttegi sugulasse ehk sõbbra läbbi kunnagi hennast lasknu kirjotada, nink ka üttegi tähte selle kirjotamisse ülle ei olle ollnu, ennege nida kui temma Prestre mannu 1sel Oktobril 1860 se üts nink ainus kõrd olli lännu, olli Prestre Kolon tedda warsti Grega usku salwnu, nida kui Prestre kirri N. 108 tunnistab.
Karrola Kihhelkonna Oppetaja Herra Frantzeni nõudmisse asjan sest 25ta Nowembrist N. 222 all, sai selle walla ennine Els Post ja nüüd mehhele minnegi läbba Els Pik selle kohtu ette kutsutus ja temma kaest küssitus, mil ajal ehk kunnas temma om käinu hennast Grega Õige usku, Kassimõisa Prestre Herra Koloni man kirjotaman.
Els Pik kel lutteruse ussu Wannemba, essi ka selle ussu sissen kaswatedu nink kolitedu, astse ette nink tunnist: et temma omma ussuwahhetamisse-nõuwu sis wõttnu kui temma Greka Oige ussu Poisi Märt Pikkaga abbiello sisse astse: ent enne mitte essi, ei ka üttegi sugulasse ehk sõbbra läbbi kunnagi hennast lasknu kirjotada, nink ka üttegi tähte selle kirjotamisse ülle ei olle ollnu, ennege nida kui temma Prestre mannu 1sel Oktobril 1860 se üts nink ainus kõrd olli lännu, olli Prestre Kolon tedda warsti Grega usku salwnu, nida kui Prestre kirri N. 108 tunnistab.
