PROTOKOLL

Kohila: Kurtna-Kirdalu vallakohtu protokolliraamat (1867-1886)

LeidandmedEAA.3071.1.6
Kaader
63
64
Daatum01.03.1883
Protokolli number2
Protokolli teema5. Kahjutasu
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hans Wingel Peakohtumees
Kustas Meikohw Kohtumees
Hans Ilust Kohtumees
Taawet Mitt Kirjutaja

1) Walla walitsus kaebas et wald oli wedanud 1881 puu särgi lauad kooli toa pööningulle ja saand sõnna panndud sell aial olewa talitaja käe läbi. 62 tüki 3 sülda pikkad 10 tolli laiad üks tol paksud ja teinud see seadus nende üle et kiski neid oma loaga ei tohi maha tuua kui mitte walla talitaja käest ei saa luba küsitud. Aga aastal 1882 läinud walla walitsus 29 Jõulu kuu päewal ja lugenud nimetud lauad üle ja olnud 34 järel, ja sest aastast kui wiidi saanud 10 tüki pusargi jäuks antud. Aga laudu puudunud 18 teist tüki. Siis kutsuti nimetud kooli maja peremees Gustaw Jakopson kohtu ette kadunud 18 teist laua üle tunistust andma. Aga tema tunnistas et tema oli wõtnud 8 lauda ja last sest teha koolis kia lastele kappi koera putka ja kaewo luugi ja kapi tegemise luba oli Jaani pereme Kaarel Aallani käest küsinud aga 10 nest lauast tema ei teadagi.

2) Astus ette Jüri Taks ja kohus nõudis tunnistust 10 laua üle aga tema tunnistas et tema põle ühte wõtnud ja tema teinud G. Jaakupsoni käsu järel nimetud majase kappi ja kaewo luugi ja G. Jaakopson annud lauad tema pannud 4 kapi sisse ja ühe kaewo luukiks.

3) Sai Jaani peremes Kaarel Aallan kohtu ette kutsutud aga tema tunnistas et tema käest põle luba küsitud kapid teha.

Siis ei teadnud kohus muud änam kui Gustaw Jakupson pidi selle pärast 18 teist wana suurdust lauda asemelle maksma esiteks selle pärast et tema oma loaga on lauad wõtnud ja oma tahtmisega prukinud ja teiseks et need tema oole all majast on ära kadunud ja üks rupl trahwi selle pärast et walet tunnistas olen küsinud luba kapid teha tunnistus wastu põle küsinud.

Aga et Gustaw Jakubson oma mõstetud trahwi mitte walja ei makst muud kui lubas rahul olla siis jäeti teiseks kohtu päewaks mõista milla trahw ja lauad saawad wälja päritud.

Kirjutaja palk 50 kop.

1) Walla walitsus kaebas et wald oli wedanud 1881 puu särgi lauad kooli toa pööningulle ja saand sõnna panndud sell aial olewa talitaja käe läbi. 62 tüki 3 sülda pikkad 10 tolli laiad üks tol paksud ja teinud see seadus nende üle et kiski neid oma loaga ei tohi maha tuua kui mitte walla talitaja käest ei saa luba küsitud. Aga aastal 1882 läinud walla walitsus 29 Jõulu kuu päewal ja lugenud nimetud lauad üle ja olnud 34 järel, ja sest aastast kui wiidi saanud 10 tüki pusargi jäuks antud. Aga laudu puudunud 18 teist tüki. Siis kutsuti nimetud kooli maja peremees Gustaw Jakopson kohtu ette kadunud 18 teist laua üle tunistust andma. Aga tema tunnistas et tema oli wõtnud 8 lauda ja last sest teha koolis kia lastele kappi koera putka ja kaewo luugi ja kapi tegemise luba oli Jaani pereme Kaarel Aallani käest küsinud aga 10 nest lauast tema ei teadagi.

2) Astus ette Jüri Taks ja kohus nõudis tunnistust 10 laua üle aga tema tunnistas et tema põle ühte wõtnud ja tema teinud G. Jaakupsoni käsu järel nimetud majase kappi ja kaewo luugi ja G. Jaakopson annud lauad tema pannud 4 kapi sisse ja ühe kaewo luukiks.

3) Sai Jaani peremes Kaarel Aallan kohtu ette kutsutud aga tema tunnistas et tema käest põle luba küsitud kapid teha.

Siis ei teadnud kohus muud änam kui Gustaw Jakupson pidi selle pärast 18 teist wana suurdust lauda asemelle maksma esiteks selle pärast et tema oma loaga on lauad wõtnud ja oma tahtmisega prukinud ja teiseks et need tema oole all majast on ära kadunud ja üks rupl trahwi selle pärast et walet tunnistas olen küsinud luba kapid teha tunnistus wastu põle küsinud.

Aga et Gustaw Jakubson oma mõstetud trahwi mitte walja ei makst muud kui lubas rahul olla siis jäeti teiseks kohtu päewaks mõista milla trahw ja lauad saawad wälja päritud.

Kirjutaja palk 50 kop.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS