Weikse Köppo Möisas sel 25 Webruar 1866.
Lauas istsid peakohtomees Johann Sareperra, Kohtomees Tönnis Märtsoon, Kohtomees Märt Sareperra.
Möisa wallitsus kaebas et Sure-Köppo pois Johann Hantsoon minnewa kewade tedda kaks korda pallomas käinud et se Weikse-Köppo Sollo Jürri Tallo temmale saaks.
Peäle sedda on temma Kohtomehhe Karel Märtsooni ja walla wöörmendre Kusta Tomsoniga Möisawallitsussele 25 Rubl. höbb. saatnud et se Sollo tallo temmale saaks. Möisa wallitseja ollewa temmale igga kord üttelnud, kui temmal öikust sedda tallo pärrida on, siis peab temma Kreiskommissari kohtulle sedda asja ülesse andma, siis sab Kreiskommissari kohto kässo peäle se assi tellitud agga se 25 Rubl. höbb. tojale kätte taggasi ja neid henda jurest ärra ajanud.
Peäle sedda ollew ilma Möisawallitseja teatust Kohtomees Karel Märtsoon walla möörmender Kusta Tomsoon ja abbi Kohtomees Johann Sareperra ning Sollo perremees Jürri Märtsoon möisa tulnud Sollo tallo perremehhe Jürri Märtsoni peäle kohhut möistma nenda kui se protokollis sest 12mest Mai ku päwast 1865 näitab.
Möisa wallitseja ei olle sedda asja tahtnud ilma Kreiskommissari Kohto lubbata ette wötta laske ja neid kohtomehhi ja Johann Hansoni ärra ajanud, agga Kohtomehhed mitte läinud ja Johann Hansoon russikid möisawallitseja wasto peksnud, roppuste räkinud ja üttelnud, et möisawallitsussel Koggokonna kohtuga middagi teggemist ei olle.
Peäle selle olli Johann Hansoon räkkinud ja kiitnud Sure Köppo mestele Märt Liisment et temma möisawallitsejad Stammi hästi söimanud sedda wöib Metsawaht Mihkel Märtsoon tunnistada. Siis Minnistre Härrale kaibanud et Sollo tallo perremees Jürri Märtsoon möisawallitsejad Stammi pallunud ja möisa wallitseja jälle Kreiskommissari Härrat Silmarki pallunud et Sollo tallo mitte Johann Hansonile ei peaks sama. Peäle weel möisa wallitseja Stammi käest 100 Rubl. höbb. kahjo tassumist tahtma ja ollew ka kiitlenud et 100 Rubl. rapi on ära maksnud.
Johann Hansoon sai kohto ette kutsutud ja ütles et temma kaks korda möisawallitsejad Sollo tallu pärrast pallumas käinud agga temma pallumest polle mitte wastu wöetud, peäle sedda kohto mehhe Karel Märtson ja walla wöörmolter Kusta Tomsoniga 25 Rub. höbb. saatnud agga si rahha ka mitte wasto wöetud. Siis on need üllemal nimmetud kohto mehhed temma Johhan Hansoni kässo peäle möisa tulnud Minnistre Härrale olew temma kirja saatnud ja tahhab sedda wallitsejad Stammi pallunud ja se jälle Kreiskommessari Härrast Sillmarki pallunud et se Sollo tallo mitte temma kätte ei peaks sama ja ütles et se protokull mis sel ajal sel 12 Mail 1865 möisa wallitseja Koggokonna kohto jures olli kirjutanud et kirjotad ei olnud wöliste on tehtud, kaks korda on ette loetud agga mikspärrast mitte kolm korda.
Sallo tallo perremehhe naene Madli Märtsoon ollew üttelnud et senni kaua kui se rentnik Stamm siin möisas on, ollew temma tedda toitnud seda wöib Peter Kiis tunnistada.
Kusta Tomson ja Karel Märtsoon said kohto ette kutsutud ja ütlesid et prottokol mis Johann Hansoon wöllast tunnistab nenda kirjotud kui se kord räkitud sai.
Siis sai möistetud Madli Märtsoon ja Peter Kiis teine kord kohto ette kutsuda sedda asja järrele kulata.
Weikse Köppo Möisas sel 25 Webruar 1866.
Lauas istsid peakohtomees Johann Sareperra, Kohtomees Tönnis Märtsoon, Kohtomees Märt Sareperra.
Möisa wallitsus kaebas et Sure-Köppo pois Johann Hantsoon minnewa kewade tedda kaks korda pallomas käinud et se Weikse-Köppo Sollo Jürri Tallo temmale saaks.
Peäle sedda on temma Kohtomehhe Karel Märtsooni ja walla wöörmendre Kusta Tomsoniga Möisawallitsussele 25 Rubl. höbb. saatnud et se Sollo tallo temmale saaks. Möisa wallitseja ollewa temmale igga kord üttelnud, kui temmal öikust sedda tallo pärrida on, siis peab temma Kreiskommissari kohtulle sedda asja ülesse andma, siis sab Kreiskommissari kohto kässo peäle se assi tellitud agga se 25 Rubl. höbb. tojale kätte taggasi ja neid henda jurest ärra ajanud.
Peäle sedda ollew ilma Möisawallitseja teatust Kohtomees Karel Märtsoon walla möörmender Kusta Tomsoon ja abbi Kohtomees Johann Sareperra ning Sollo perremees Jürri Märtsoon möisa tulnud Sollo tallo perremehhe Jürri Märtsoni peäle kohhut möistma nenda kui se protokollis sest 12mest Mai ku päwast 1865 näitab.
Möisa wallitseja ei olle sedda asja tahtnud ilma Kreiskommissari Kohto lubbata ette wötta laske ja neid kohtomehhi ja Johann Hansoni ärra ajanud, agga Kohtomehhed mitte läinud ja Johann Hansoon russikid möisawallitseja wasto peksnud, roppuste räkinud ja üttelnud, et möisawallitsussel Koggokonna kohtuga middagi teggemist ei olle.
Peäle selle olli Johann Hansoon räkkinud ja kiitnud Sure Köppo mestele Märt Liisment et temma möisawallitsejad Stammi hästi söimanud sedda wöib Metsawaht Mihkel Märtsoon tunnistada. Siis Minnistre Härrale kaibanud et Sollo tallo perremees Jürri Märtsoon möisawallitsejad Stammi pallunud ja möisa wallitseja jälle Kreiskommissari Härrat Silmarki pallunud et Sollo tallo mitte Johann Hansonile ei peaks sama. Peäle weel möisa wallitseja Stammi käest 100 Rubl. höbb. kahjo tassumist tahtma ja ollew ka kiitlenud et 100 Rubl. rapi on ära maksnud.
Johann Hansoon sai kohto ette kutsutud ja ütles et temma kaks korda möisawallitsejad Sollo tallu pärrast pallumas käinud agga temma pallumest polle mitte wastu wöetud, peäle sedda kohto mehhe Karel Märtson ja walla wöörmolter Kusta Tomsoniga 25 Rub. höbb. saatnud agga si rahha ka mitte wasto wöetud. Siis on need üllemal nimmetud kohto mehhed temma Johhan Hansoni kässo peäle möisa tulnud Minnistre Härrale olew temma kirja saatnud ja tahhab sedda wallitsejad Stammi pallunud ja se jälle Kreiskommessari Härrast Sillmarki pallunud et se Sollo tallo mitte temma kätte ei peaks sama ja ütles et se protokull mis sel ajal sel 12 Mail 1865 möisa wallitseja Koggokonna kohto jures olli kirjutanud et kirjotad ei olnud wöliste on tehtud, kaks korda on ette loetud agga mikspärrast mitte kolm korda.
Sallo tallo perremehhe naene Madli Märtsoon ollew üttelnud et senni kaua kui se rentnik Stamm siin möisas on, ollew temma tedda toitnud seda wöib Peter Kiis tunnistada.
Kusta Tomson ja Karel Märtsoon said kohto ette kutsutud ja ütlesid et prottokol mis Johann Hansoon wöllast tunnistab nenda kirjotud kui se kord räkitud sai.
Siis sai möistetud Madli Märtsoon ja Peter Kiis teine kord kohto ette kutsuda sedda asja järrele kulata.
