Weikse Köppo kogokonna kohus, 3" Oktobril 1877.
juures ollid:
Peakohtumees: Tönnis Kartenson
Kohtumees: Märt Martenson
Kohtumees: Willem Laksberg
Ewa Karlson (käemehed Gusta Thomson ja Peter Bergmann) tulli sia kohtu ette ja kaebas, et tema poeg Johann Karlson tema käest ärasurnud isa waranduse peale jo 1 hobune ja 1 härg kätte saanud ning üks wana hobune ja linamasin ära müünud ning seda raha omale pruukinud, ning nönda nüüd ka ühes teiste pärijatega weel täieliku waranduse summa tema käest ja palub kaebaja, et kohus Johann Karlsoni sunniks seda nimetud warandust köik temale tagasi maksma, kus tema siis seda ärasurnud isa warandust poja Johannile täielikult wäljamaksta.
Johann Karlson sai ette kutsutud, kes seda ei salganud ning ütles, et tema kül
1. ühe hobuse warsa ema Ewa käest saanud, keda sääl talus ülesekaswatanud ning siis 100 Rbla eest äramüinud.
2. nöndasamma saanud tema ka ema käest ühe, üks aasta wana, härja, keda sääl talus kaswatanud ja siis 40 Rbl. eest äramüüinud.
3. ka olla tema ühe wana hobuse 14 Rbl. eest ja ühe linamasina äramüinud, aga seda nende eest saadud raha, talu tarwituseks ärapruukinud, selle kaswatud hobuse ja härja raha, aga kui ema käest saadud warandus, omale pidanud.
Peale seda olla tema (Johann Karlson) arwata 8 aasta eest, talus ühe wankre 50 rbl. ja peale seda 2 wankert 32 Rbl. eest oma kullu peale tehja lasknud kui ka ühed hobuse rangid 3 Rbl. eest ostnud, keda nüüd wäljamakstud nöuuab.
Sellepeale ütles Ewa Karlson, et need etteantud wankrid köik sääl talus, talu kuluga ja meistri ülespidamisega tehja lastud, kus poeg Johann ühtegi oma käest wäljamaksnud, ning neist ostetud hobuse rangidest ei tääda tema mingisugust, ei poeg Johann ka äramüütud hobuse ja lina masina raha kuskil talu tarwituseks pruukinud.
Wöörmündrid Gusta Thomson ja Peter Bergmann said selle üle järele küsitud kes ütlesid, et nemad neist ette antud asjatest ühteti ei tea, kül aga et Johann Karlson nende etteantud wankride tarwis puid on muretsenud, ning siis sääl talus talu poolt meistride ülespidamisega on tehtud saanud.
möistetud:
Et kaebajal kui ka kaebatawail selles asjas mingisugust tunistust ei ole, peab siis Johann Karlson nende ema Ewa poolt kätte saadud asjade eest, tema oma takserimise järele 154 Rbl. wäljamaksma, kus aga tema tallituse kulud, kui hobuse kaswatamise juures 25 Rbl. ja härja kaswatamise juures 10 Rbl. ühte summa 35 Rbl. maha arwata tuleb ning seda ülejäädawad summa 119 Rbl. ema Ewa Karlsonile ära peab tasuma, kelle wasto ema Ewa Karlson nende kolme wankri eest 82 Rbl. kellest aga tallu poolt puumeistri ja sepa ülespidamise kullud 10 Rbl. maha arwata tuleb ja ülejäädaw summa 72 Rbl. poja Johannile tagasi peab maksma;
seda wiisi on siis, kui müütud linamasin ja ostetud hobuse rangid, mölemilt poolt rahule saab sunnitud, poja Johannil wastastiko rehnungi arwamise järele, weel 47 Rbl. ema Ewa Karlsonile tagasi maksta.
Weikse Köppo kogokonna kohus, 3" Oktobril 1877.
juures ollid:
Peakohtumees: Tönnis Kartenson
Kohtumees: Märt Martenson
Kohtumees: Willem Laksberg
Ewa Karlson (käemehed Gusta Thomson ja Peter Bergmann) tulli sia kohtu ette ja kaebas, et tema poeg Johann Karlson tema käest ärasurnud isa waranduse peale jo 1 hobune ja 1 härg kätte saanud ning üks wana hobune ja linamasin ära müünud ning seda raha omale pruukinud, ning nönda nüüd ka ühes teiste pärijatega weel täieliku waranduse summa tema käest ja palub kaebaja, et kohus Johann Karlsoni sunniks seda nimetud warandust köik temale tagasi maksma, kus tema siis seda ärasurnud isa warandust poja Johannile täielikult wäljamaksta.
Johann Karlson sai ette kutsutud, kes seda ei salganud ning ütles, et tema kül
1. ühe hobuse warsa ema Ewa käest saanud, keda sääl talus ülesekaswatanud ning siis 100 Rbla eest äramüinud.
2. nöndasamma saanud tema ka ema käest ühe, üks aasta wana, härja, keda sääl talus kaswatanud ja siis 40 Rbl. eest äramüüinud.
3. ka olla tema ühe wana hobuse 14 Rbl. eest ja ühe linamasina äramüinud, aga seda nende eest saadud raha, talu tarwituseks ärapruukinud, selle kaswatud hobuse ja härja raha, aga kui ema käest saadud warandus, omale pidanud.
Peale seda olla tema (Johann Karlson) arwata 8 aasta eest, talus ühe wankre 50 rbl. ja peale seda 2 wankert 32 Rbl. eest oma kullu peale tehja lasknud kui ka ühed hobuse rangid 3 Rbl. eest ostnud, keda nüüd wäljamakstud nöuuab.
Sellepeale ütles Ewa Karlson, et need etteantud wankrid köik sääl talus, talu kuluga ja meistri ülespidamisega tehja lastud, kus poeg Johann ühtegi oma käest wäljamaksnud, ning neist ostetud hobuse rangidest ei tääda tema mingisugust, ei poeg Johann ka äramüütud hobuse ja lina masina raha kuskil talu tarwituseks pruukinud.
Wöörmündrid Gusta Thomson ja Peter Bergmann said selle üle järele küsitud kes ütlesid, et nemad neist ette antud asjatest ühteti ei tea, kül aga et Johann Karlson nende etteantud wankride tarwis puid on muretsenud, ning siis sääl talus talu poolt meistride ülespidamisega on tehtud saanud.
möistetud:
Et kaebajal kui ka kaebatawail selles asjas mingisugust tunistust ei ole, peab siis Johann Karlson nende ema Ewa poolt kätte saadud asjade eest, tema oma takserimise järele 154 Rbl. wäljamaksma, kus aga tema tallituse kulud, kui hobuse kaswatamise juures 25 Rbl. ja härja kaswatamise juures 10 Rbl. ühte summa 35 Rbl. maha arwata tuleb ning seda ülejäädawad summa 119 Rbl. ema Ewa Karlsonile ära peab tasuma, kelle wasto ema Ewa Karlson nende kolme wankri eest 82 Rbl. kellest aga tallu poolt puumeistri ja sepa ülespidamise kullud 10 Rbl. maha arwata tuleb ja ülejäädaw summa 72 Rbl. poja Johannile tagasi peab maksma;
seda wiisi on siis, kui müütud linamasin ja ostetud hobuse rangid, mölemilt poolt rahule saab sunnitud, poja Johannil wastastiko rehnungi arwamise järele, weel 47 Rbl. ema Ewa Karlsonile tagasi maksta.
