Astus kohtu ette Sakust Kõrnuma kohaomanik Jaan Altof ja kaebas, et Kiwimäe koha omanik ei lubada neid mitte enam oma krundist läbi käija, sellest hoolimata, et nende tee ju ammust põlwest siit läbi käinud.
Minewal sügisel künnud ta nende wana tee ülesse ja põle neid lasknud sealt läbi, siis käinud Kurtna ja Saku talitajad seda asja õiendamas ja Kiwimäe peremees annud neile siis teisest kohast teed, sest endine tee olnud kõwer ja seega põllu sees kahjulikum, käskinud seda walmis teha ja kui se walmis pidi saama, siis Kurtna kohtumajas se asi protokoli wõetama ja ta ise lubanud seda ka nii kaardi peale märkida, et selle asjaga ilmaski enam tüli ei saaks tulema, nüüd, kus nemad selle tee walmis saanud, keelata ta neid koguni siit käimast.
Kiwimäe koha omanik John Friedrich Wenzel tuli ette ja ei salganud seda mitte, et ta neile selle tee seekord lubanud, aga kui kauaks, seda põle ta mitte määranud; nüüd olla mehed ilma tema lubata kraawi tee ääre tema põllust läbi teinud ja nüüd ei luba ta neile seda teed mitte, waid lubab sealt neile teed anda, kus Kõrnuma kaardist tema krundi wastu wälja tuleb.
Tunnistused: Selleaegne Kurtna talitaja Mart Proosu tunnistab, kui nemad mineval sügisel käinud seda asja õiendamas, siis annud Kiwimäe peremees selle tee koha Kõrnuma meestele, sest et endine tee kõwer, seega kahjulikum olnud, käskinud seda walmis teha ja lubanud siis lasta kohtumajas protokoli wõtta ja ise ka nii kaardi peale märkida, et see tee siis neile jäädawalt käidawaks jääks ja tüli selles asjas lõppend oleks.
Selleaegne Saku talitaja Hans Stref tunnistas just nii sammuti.
Kohus mõistis: Et se tee ju teadmata ajast Kiwimäe krundist on läbi käinud ja et Kiwimäe koha omanik minewa sügisel kahe talitaja kuuldes sealt seda teed anda, et see tee ka Kiwimäe kaardi peal, ehk küll sugu teises kohas üles märgitud on, peab se tee nüüd sealt jääma, kust se minewa sügisel on lubatud, ja kust Kõrnuma peremees seda selle lubamise peale teinud.
Astus kohtu ette Sakust Kõrnuma kohaomanik Jaan Altof ja kaebas, et Kiwimäe koha omanik ei lubada neid mitte enam oma krundist läbi käija, sellest hoolimata, et nende tee ju ammust põlwest siit läbi käinud.
Minewal sügisel künnud ta nende wana tee ülesse ja põle neid lasknud sealt läbi, siis käinud Kurtna ja Saku talitajad seda asja õiendamas ja Kiwimäe peremees annud neile siis teisest kohast teed, sest endine tee olnud kõwer ja seega põllu sees kahjulikum, käskinud seda walmis teha ja kui se walmis pidi saama, siis Kurtna kohtumajas se asi protokoli wõetama ja ta ise lubanud seda ka nii kaardi peale märkida, et selle asjaga ilmaski enam tüli ei saaks tulema, nüüd, kus nemad selle tee walmis saanud, keelata ta neid koguni siit käimast.
Kiwimäe koha omanik John Friedrich Wenzel tuli ette ja ei salganud seda mitte, et ta neile selle tee seekord lubanud, aga kui kauaks, seda põle ta mitte määranud; nüüd olla mehed ilma tema lubata kraawi tee ääre tema põllust läbi teinud ja nüüd ei luba ta neile seda teed mitte, waid lubab sealt neile teed anda, kus Kõrnuma kaardist tema krundi wastu wälja tuleb.
Tunnistused: Selleaegne Kurtna talitaja Mart Proosu tunnistab, kui nemad mineval sügisel käinud seda asja õiendamas, siis annud Kiwimäe peremees selle tee koha Kõrnuma meestele, sest et endine tee kõwer, seega kahjulikum olnud, käskinud seda walmis teha ja lubanud siis lasta kohtumajas protokoli wõtta ja ise ka nii kaardi peale märkida, et see tee siis neile jäädawalt käidawaks jääks ja tüli selles asjas lõppend oleks.
Selleaegne Saku talitaja Hans Stref tunnistas just nii sammuti.
Kohus mõistis: Et se tee ju teadmata ajast Kiwimäe krundist on läbi käinud ja et Kiwimäe koha omanik minewa sügisel kahe talitaja kuuldes sealt seda teed anda, et see tee ka Kiwimäe kaardi peal, ehk küll sugu teises kohas üles märgitud on, peab se tee nüüd sealt jääma, kust se minewa sügisel on lubatud, ja kust Kõrnuma peremees seda selle lubamise peale teinud.
