Nõudmise asjas Maamõetja palga maksmise üle, kes ma rajasi ja teesi Nigula, Kõrtsu, Kustase, Kopli, ja Naanu koha omanikude wahel tõusnud tüli pärast õiendamas käis, olid kohtu ette tulnud. Nigula koha omanik Mart Mitt kui kaebaja ja tema wastased, Kustase koha omanik Jüri Proosu, Kõrtsu koha omanik Priidik Krais, Kopli koha omanik Mart Proosu ja Naanu koha omanik Jüri Nurmwall.
Mart Mitt kaebas, et tema naabriperemehed ei maksa temale seda raha wälja, mis need kihelkonna kohtu otsust mööda, mis see nendele enne Maamõetja wõtmist on mõistnud, et nemad kui Maamõetja wõtawad, siis kõik maa mõedu kulud ühes koos ja ühe wõrra peawad kandma, maksma pidiwad ja mida raha 40 rbl. (nelikümmend rubla) nemad siis, kui Maamõetja maarajade õiendamist lõpetanud, teda tellinud wälja maksta ja nõuab Maamõetja kwiitungi ette näidates, et iga üks nendest oma osa see on kaheksa rubla temale nüüd wälja maksaks. Peale selle olla Mart Proosu weel, Maamõetja juures olemisel kihelkonna kohtu protokolli kohta ütelnud et see mitte õige protokoll ei olla, waid et tema ise seda olewat teinud.
Tema wastased pooled Jüri Proosu, Priidik Krais, Mart Proosu ja Jüri Nurmwall tunnistawad et neil mitte õigus ei olla seda raha maksta, sest et nemad iial ei ole tellinud Mart Mitti maa mõetjale seda raha maksta, sest et neil koguni tarwis seda raha maksta põle olnud, sellepärast, et nendel need õigused järele jäänud millede üle waidlemine tõusnud. Oma õigust mitte seda raha maksta, põhjendawad nemad 28mal Martsil 1887.a. kogukonna kohtus tehtud lepingu peale, kus nemad neljakeste lubanud siis kõik maamõedu kulud maksta, kui Mart Mittil õigus on, aga et Mart Mitt peab siis üksi kulud kandma, kui tema kustkilt poolt saab sunnitud järele andma, mis nüüd on sündinud. Pealegi ei olla Maamõetja mitte kohtu poolt saadetud, waid Mart Mitti läbi kaubeldud, kes juba enne tema tulemist temale 25 rbl. (kakskümmend wiis rubla) raha ei tea, mis tarwis, ette maksnud. Ka ei olla kihelkonna kohus nende asja enne mitte õieti läbi kuulanud, ega ka nende endist lepingust ühtegi teadnud ja sest siis tulla, et kihelkonna kohtu prottokollis, ei seistagi enam kui kahe peremeeste, see on Jüri Proosu, ja Priidik Krais'i nimed ülewal ja oleks temal kihelkonna kohtu protokolli järel ainult nende kahe käest koos maksmist nõuda.
Mart Mitt ütleb, et see leping ei wõi mitte enam maksmise jõu sees olla, sest et nemad oma lubamise järele ei ole maamõetjat wõtnud.
Wastased pooled tunnistawad, et nemad sell korral tahtnud maamõetjat wõtta, kes Sutlema mõisas maad mõetmas olnud, maamõetja ütelnud, et ühe tüli asja juure tema muidu ei wõida ilma kohtu käsuta tulla, kui tema selgeste enne teab, et nemad kõik tema õiendamisega rahul on, selle pärast käskinud ta neid kõiki oma kaartide ja ka suure mõisa kaardiga oma juure tulla ja lubanud kaartide järele nende asja õiendada ja kui nemad tema õiendamisega pidid rahul olema, siis lubanud ta edaspidi tulla ja nende teesi kiwidega ära märkida. Nemad teatanud seda Mart Mittile, aga see wastanud, et tema mitte ei tule ega põlegi tulnud, peale selle olla Mart Mitt kihelkonna kohtusse kaebanud ja siis põle nemad enam wõinud oma käe peal maamõetjat wõtta, waid pidand ootama, kunni kohus teda neile ammetlikult poolt saaks läkitama.
Mart Mitt ütleb, tema olla oma kaardiga ka selle maamõetja juures käinud. See ütelnud, et temal õigus olla selle maa ja teede üle, selle pärast põle tema enam senna talitaja käskmisel läinud.
Lepitus sai pakutud, aga mitte wastu wõetud.
Kohus mõistis: Keisri Maiesteti Ukaasi põhjussel, 28mal Weebruari kp. 1890.aastal on Kurtna Kirdalu kogukonna kohus Mart Mitti nõudmise asja maamõetja palga maksu pärast naabri peremeeste Jüri Proosu, Priidik Kraisi, Mart Proosu ja Jüri Nurmwalli käest, käbi katsunud ja ära kaalunud ja endist asja käiku kui ka paremat südametundmist juhiks wõttes, järgmise otsuse teinud. Mart Mitt peab pool maamõetja palka, see on 20 rbl. (kakskümmend rbl) omast käest maksma, selle pärast, et tema teistega seltsis mitte talitaja käsu peale maamõetja juure ei läinud, oma kaartisi õiendama ja et tema siis kui asi juba kohtu kätte oli antud, mitte nii kaua ei ootanud, kunni maamõetja oleks kohtu läbi saadetud, waid, et tema ise läks teda palkama, ja temale juba enne asja õiendamist 25 rbl. (kakskümmend wiis rbl) ette maksis ja teised wastased pooled maksawad ühte kokku pool maa mõetja kulu 20 rbl. (kakskümmend rbl.) iga üks 5 rbl. (wiis rbl.) selle pärast, et endi algus lepingut ei ole täieste pidanud ja kohe ametlikult kohalt põle läinud maamõetjat tellima.
Kaebaja: Mart Mitt XXX
Kaebtuse alused: Jüri Proosu XXX, Priidik Krais XXX, Mart Proosu XXX
Kohtuwanem: Hans Wingel XXX
Kõrwasmehed: Adu Mirme XXX, Juhan Nahkur XXX
* Wälja läinud Keiserliku Rapla ringi Ülema talurahwa kohtusse.
* Tähendus: Et Mart Mitt, Priidik Krais, Jüri Proosu, kohtu wanem H. Wingel ja kõrwamees Juhan Nahkur kirjutada ei oska, kirjutasid kolm risti ja nende nimed kirjutas kogukonna kirjutaja M. Rahamägi.
Nõudmise asjas Maamõetja palga maksmise üle, kes ma rajasi ja teesi Nigula, Kõrtsu, Kustase, Kopli, ja Naanu koha omanikude wahel tõusnud tüli pärast õiendamas käis, olid kohtu ette tulnud. Nigula koha omanik Mart Mitt kui kaebaja ja tema wastased, Kustase koha omanik Jüri Proosu, Kõrtsu koha omanik Priidik Krais, Kopli koha omanik Mart Proosu ja Naanu koha omanik Jüri Nurmwall.
Mart Mitt kaebas, et tema naabriperemehed ei maksa temale seda raha wälja, mis need kihelkonna kohtu otsust mööda, mis see nendele enne Maamõetja wõtmist on mõistnud, et nemad kui Maamõetja wõtawad, siis kõik maa mõedu kulud ühes koos ja ühe wõrra peawad kandma, maksma pidiwad ja mida raha 40 rbl. (nelikümmend rubla) nemad siis, kui Maamõetja maarajade õiendamist lõpetanud, teda tellinud wälja maksta ja nõuab Maamõetja kwiitungi ette näidates, et iga üks nendest oma osa see on kaheksa rubla temale nüüd wälja maksaks. Peale selle olla Mart Proosu weel, Maamõetja juures olemisel kihelkonna kohtu protokolli kohta ütelnud et see mitte õige protokoll ei olla, waid et tema ise seda olewat teinud.
Tema wastased pooled Jüri Proosu, Priidik Krais, Mart Proosu ja Jüri Nurmwall tunnistawad et neil mitte õigus ei olla seda raha maksta, sest et nemad iial ei ole tellinud Mart Mitti maa mõetjale seda raha maksta, sest et neil koguni tarwis seda raha maksta põle olnud, sellepärast, et nendel need õigused järele jäänud millede üle waidlemine tõusnud. Oma õigust mitte seda raha maksta, põhjendawad nemad 28mal Martsil 1887.a. kogukonna kohtus tehtud lepingu peale, kus nemad neljakeste lubanud siis kõik maamõedu kulud maksta, kui Mart Mittil õigus on, aga et Mart Mitt peab siis üksi kulud kandma, kui tema kustkilt poolt saab sunnitud järele andma, mis nüüd on sündinud. Pealegi ei olla Maamõetja mitte kohtu poolt saadetud, waid Mart Mitti läbi kaubeldud, kes juba enne tema tulemist temale 25 rbl. (kakskümmend wiis rubla) raha ei tea, mis tarwis, ette maksnud. Ka ei olla kihelkonna kohus nende asja enne mitte õieti läbi kuulanud, ega ka nende endist lepingust ühtegi teadnud ja sest siis tulla, et kihelkonna kohtu prottokollis, ei seistagi enam kui kahe peremeeste, see on Jüri Proosu, ja Priidik Krais'i nimed ülewal ja oleks temal kihelkonna kohtu protokolli järel ainult nende kahe käest koos maksmist nõuda.
Mart Mitt ütleb, et see leping ei wõi mitte enam maksmise jõu sees olla, sest et nemad oma lubamise järele ei ole maamõetjat wõtnud.
Wastased pooled tunnistawad, et nemad sell korral tahtnud maamõetjat wõtta, kes Sutlema mõisas maad mõetmas olnud, maamõetja ütelnud, et ühe tüli asja juure tema muidu ei wõida ilma kohtu käsuta tulla, kui tema selgeste enne teab, et nemad kõik tema õiendamisega rahul on, selle pärast käskinud ta neid kõiki oma kaartide ja ka suure mõisa kaardiga oma juure tulla ja lubanud kaartide järele nende asja õiendada ja kui nemad tema õiendamisega pidid rahul olema, siis lubanud ta edaspidi tulla ja nende teesi kiwidega ära märkida. Nemad teatanud seda Mart Mittile, aga see wastanud, et tema mitte ei tule ega põlegi tulnud, peale selle olla Mart Mitt kihelkonna kohtusse kaebanud ja siis põle nemad enam wõinud oma käe peal maamõetjat wõtta, waid pidand ootama, kunni kohus teda neile ammetlikult poolt saaks läkitama.
Mart Mitt ütleb, tema olla oma kaardiga ka selle maamõetja juures käinud. See ütelnud, et temal õigus olla selle maa ja teede üle, selle pärast põle tema enam senna talitaja käskmisel läinud.
Lepitus sai pakutud, aga mitte wastu wõetud.
Kohus mõistis: Keisri Maiesteti Ukaasi põhjussel, 28mal Weebruari kp. 1890.aastal on Kurtna Kirdalu kogukonna kohus Mart Mitti nõudmise asja maamõetja palga maksu pärast naabri peremeeste Jüri Proosu, Priidik Kraisi, Mart Proosu ja Jüri Nurmwalli käest, käbi katsunud ja ära kaalunud ja endist asja käiku kui ka paremat südametundmist juhiks wõttes, järgmise otsuse teinud. Mart Mitt peab pool maamõetja palka, see on 20 rbl. (kakskümmend rbl) omast käest maksma, selle pärast, et tema teistega seltsis mitte talitaja käsu peale maamõetja juure ei läinud, oma kaartisi õiendama ja et tema siis kui asi juba kohtu kätte oli antud, mitte nii kaua ei ootanud, kunni maamõetja oleks kohtu läbi saadetud, waid, et tema ise läks teda palkama, ja temale juba enne asja õiendamist 25 rbl. (kakskümmend wiis rbl) ette maksis ja teised wastased pooled maksawad ühte kokku pool maa mõetja kulu 20 rbl. (kakskümmend rbl.) iga üks 5 rbl. (wiis rbl.) selle pärast, et endi algus lepingut ei ole täieste pidanud ja kohe ametlikult kohalt põle läinud maamõetjat tellima.
Kaebaja: Mart Mitt XXX
Kaebtuse alused: Jüri Proosu XXX, Priidik Krais XXX, Mart Proosu XXX
Kohtuwanem: Hans Wingel XXX
Kõrwasmehed: Adu Mirme XXX, Juhan Nahkur XXX
* Wälja läinud Keiserliku Rapla ringi Ülema talurahwa kohtusse.
* Tähendus: Et Mart Mitt, Priidik Krais, Jüri Proosu, kohtu wanem H. Wingel ja kõrwamees Juhan Nahkur kirjutada ei oska, kirjutasid kolm risti ja nende nimed kirjutas kogukonna kirjutaja M. Rahamägi.
