PROTOKOLL

Kohatu: Protokollid (1867-1882)

LeidandmedEAA.2816.1.1
Kaader
26
27
Daatum26.04.1874
Protokolli number4
Protokolli teema1. Riiklikud, kiriklikud ja kogukondlikud koormised; 5. Kahjutasu
Märkused

Wälja läind

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jürri Tameson Peakohtumees
Kaarl Angelas Kohtumees
Jaan Groosman Kohtumees

Kihelkonna kohto noudmisse peale saab wannad Tallitajad kohto ete kutsutud oma wana wõlla kaddunud pearaha järrel 103 Rbl

Hans Sassi on oma kwitungid keik ette näitnud ja lähwad walla maksudega koko, et ta on keik Habsalo winud, mis wald maksnud.

Jaan Groosmann on üks pool pearaha aianud ja Habsal winud kus peal temmal ka kwitung on, temma eel olli Jaan Winkel kaks aastad Tallitaja olnud 1866 ja 1867 wald on ta kätte maksnud kahe aasta täis raha ja temma olle kohe sel sügisel kui aianud; moisa härra kätte winud, essimesse süggise olle keik kätte sanud ja teise süggise on muist pudu jänud sedda olla ta kui härra saksamaal olnud ja soldatid söma sadetud on ta issi Habsalo winud ja Luisti Hakenrihti härrale kwitungi ette näitnud, mis nüüd kaddunud on ja ei mälleta ka mitte, kui paljo sedda rahha sel korral widud sanud; agga teised kwitungid sedda enne, olle keik härra kätte jänud nenda kui wannal aial.

Kohhus kulab temma wastust järrel ja ei woi mitte õiged põhja leida, et kelle käest se eksitus on tulnud ja wannad kwitungid ja selletamissed 1867me aastast taggasi ollid keik moisa härrade assi Kohus moistab, et moisa härra ja Jaan Winkel peawad (kelle aeges se seggadus tulnud) wälja maksma. Ja et Jaan Winkel rahul ei olle waid nouab suremad kohut.

Kohtowannem Jurri Tameson XXX

abbimees a, Jaan Groosman XXX

abbimees b, Karl Angelas XXX

Kirjotaja J. Ruchno <allkiri>

Kihelkonna kohto noudmisse peale saab wannad Tallitajad kohto ete kutsutud oma wana wõlla kaddunud pearaha järrel 103 Rbl

Hans Sassi on oma kwitungid keik ette näitnud ja lähwad walla maksudega koko, et ta on keik Habsalo winud, mis wald maksnud.

Jaan Groosmann on üks pool pearaha aianud ja Habsal winud kus peal temmal ka kwitung on, temma eel olli Jaan Winkel kaks aastad Tallitaja olnud 1866 ja 1867 wald on ta kätte maksnud kahe aasta täis raha ja temma olle kohe sel sügisel kui aianud; moisa härra kätte winud, essimesse süggise olle keik kätte sanud ja teise süggise on muist pudu jänud sedda olla ta kui härra saksamaal olnud ja soldatid söma sadetud on ta issi Habsalo winud ja Luisti Hakenrihti härrale kwitungi ette näitnud, mis nüüd kaddunud on ja ei mälleta ka mitte, kui paljo sedda rahha sel korral widud sanud; agga teised kwitungid sedda enne, olle keik härra kätte jänud nenda kui wannal aial.

Kohhus kulab temma wastust järrel ja ei woi mitte õiged põhja leida, et kelle käest se eksitus on tulnud ja wannad kwitungid ja selletamissed 1867me aastast taggasi ollid keik moisa härrade assi Kohus moistab, et moisa härra ja Jaan Winkel peawad (kelle aeges se seggadus tulnud) wälja maksma. Ja et Jaan Winkel rahul ei olle waid nouab suremad kohut.

Kohtowannem Jurri Tameson XXX

abbimees a, Jaan Groosman XXX

abbimees b, Karl Angelas XXX

Kirjotaja J. Ruchno <allkiri>


TAGASI KUVA MÄRGENDUS