Kohtusse kaebas Kai Wilibert et tema wõeraspoeg Adu Wilibert et tahta teda enam Wällatoal pidada, ei anda temale süa ja tahta teda kahe weikese lapsega ära ajada. on teda löönud ja korwi tema käest ära tõmmanu, ja nõuab nüüd, et laste jagu kraami saab üles kirjutatud et ka koht tema kätte jäeb.

Ette nõuti Adu Wilibert ja andis wastust. tema ei ole mitte Kaie ära ajanud, ega ka söömist keelanud, ei ka mitte löönud, korwi on ta küll Kaie käest ära wõtnud, sest et temal on korwi tarwis olnud ja lubab. 4 suuremat last oma toita ja katta wõtta. ja 2. last jääwad Kaie katta, ja selle tarwis annab 2. lammast niita ja süia saawad kõik tema käest.

Kohus mõisstis, et Adu Wilibert peab oma wõeras ema Kaie, ühes lastega oma juures pidama. ja neile seda sama süia andma mis nemad ise sööwad ja 2 lapse katmiseks 2 lammast ja 1 lehm ka emale lüpsa. ja 4 last jääwad Adu katta, nii samuti peab ka Kai seal tööd tegema mis tarwis on.

Koha kätte saamise pärast ei wõinud walla kohus midagi mõista, sest et see mõisa härra asi on, kellele ta koha annab niisama ka waranduse üles kirjutamise ja jautamise asi ei saanud siin mitte mõistetud.

Suurema kohtu nõudmise kord sai neile täieste ära seletud.