Mõisa härra kaebduse asjus, et Adu Lustig ja Kristahw Kerdi 8mas Januaris s. a. ööse kell 12 mõisa pere toas on käinud ja seal kära ja riidu teinud.
Sai Adu Lustig kohtu ette nõutud ja andis wastust, et isa ja ema on teda soowinud, et ta mõisast Mari Werbaki omale naeseks peab kosima ja ütelnud, tema on nõnda samuti waene laps nagu sinagi ja oleks just sinu kohane olewad; tema ütelnud weel, Mari on weel waesem kui mina, mull elawad wanemadgi alles aga Maril ei ole neidgi enam, miks ta siis mind peaks põlgama. Selle isa ema soowi peale wõtnud tema pool toopi wiina, ja läinud, nimetatud õhtul Jaan Eesmanniga mõisa pere toa juurde, tema jäänud wälja saatnud. Eesmanni tuppa ja käsknud Marit wälja kutsuda, Mari pole mitte tulnud ja ütelnud kui tal midagi rääkimist on siis tulgu tuppa ja tema läinud ka, kui ta Mariga rääkida tahtnud, see saanud wihaseks ja löönud teda, pärast on weel läbi ukse kalla raba wisanud. Ka perenaene on teda korra käega löönud, siis tahtnud puuga lüia, tema wõtnud puu käest ära ega pole lasknud lüia.
Ette nõuti Kristahw Kerdi ja andis wastust et tema püidnud ühe tohu kinni ja tahtnud wahimehe juurde minna ja laske nahka seljast ära wõta, käinud korra pere toas saanud kuulda et wahimees on juba magama läinud ja tulnud jälle ära ilma et sellegagi oleks kokku saanud, ei ole seal muud midagi rääkinud.
Selle asja koht on weel siin alamal nimetatud inimesed järele kuulatud.
Wabriku töömees: Jüri Kehwi tunnistab et tema tulnud arwata kell 12m talli Ridikuga (liign. Aug) Kukelt tulnud pere otast mööda, ja näinud et seal tuli põlenud, nemad läinud ka sisse, Adu Lusti istunud tooli peal. ja wiina pudel olnud käes. Tüdrukud ütenud meil on kosilased, siis tahtnud Adu Lustig tüdrukute tuppa minna, kipunud ukse wahelt sisse, Mari Werbak wiskanud kalla raba wastu, perenaene tulnud ka toast wälja ja löönud adut ühe korra käega siis wõtnud puu ja ähwardanud sellega, Adu wõtnud puu käest ära. Kristohw Kerdi on muidu mööda tuba käinud, nemad istunud arwata ühe tunni aega ja tulnud jälle ära.
Perenaene Liisu Karell räägib sest asjast, et arwata kell 12. tulnud Adu Lustig ja Jaan Eesmann tuppa. Eesmann läinud jälle wälja aga Adu Lustig läinud Mari Werbaki juurde. ja Mari löönud teda ühe korra wastu pead, Adu läinu siis jälle ette tuppa tagasi, tulnud aga pärast jälle ja tahtnud ust lahti lükata, nemad hoidnud sees kinni ega pole mitte lasknud lahti lükata. tema tulnud siis toast wälja ja hakanud ka Adut wälja ajama, ja on teda ka korra löönud pärast wõtnud puu ja tahtnud sellega lüia, Adu wõtnud puu käest ära ja hakanud tema umbert kinni ja kukunud mari peale, teise korra kukunud Kuke Anne peale, siis löönud ta teda teise korra. Kristahw Kerdit ei ole tema enne näinud, kui tema õue tulnud ja walitseja juurde tahtnud minna, siis tulnud Kristahw Kerdi tema järele ja kutsunud teda tagsi.
Mari Werbak tunnistas selle kohta et Jaan Eesmann tulnud tuppa ja ütelnud et üks külamees käskis sind wälja tulla, tema ütelnud, kellel minuga rääkimist on see tulgu tuppa ja rääkigu siin, Eesmann läinud jälle wälja ja Adu Lustig tulnud tema juurde ja tema löönud kohe wastu silmi. ja tema ei tea mitte ütelda mis parast Adu Lustig sinna on tulnud, ses tema on kohe löönud kui Adu tema woodi ääre peale on istunud ja Adu ei ole weel saanudgi temale midagi rääkida.
Et Adu Lustig enese ütlemisest ja ka teistest tunnistustest näha, on Adu Lustig tõeste kosja nõuga sinna majasse läinud, et see ka talu rahwa pruuk on, et öösel käiakse. et aga tema käsi seal on pahaste käinud ja pahandus on tulnud, ei wõinud kohus teda mitte trahwida, waid mõistis seda asja üthjaks. Niisamuti mõistis kohus; kaebduse Kristahw Kerdi wastu tühjaks: sest et temast keegi midagi paha ei tea tunnistada, et teda aga üksnes seal näha on olnud.
Kohtuwanem: Jaan Rehfeltd /allkiri/
Kõrwamehed Mart Treimann XXX
Hans Lindeman /allkiri/
Kirjutaja: J. Roots /allkiri/
Mõisa härra kaebduse asjus, et Adu Lustig ja Kristahw Kerdi 8mas Januaris s. a. ööse kell 12 mõisa pere toas on käinud ja seal kära ja riidu teinud.
Sai Adu Lustig kohtu ette nõutud ja andis wastust, et isa ja ema on teda soowinud, et ta mõisast Mari Werbaki omale naeseks peab kosima ja ütelnud, tema on nõnda samuti waene laps nagu sinagi ja oleks just sinu kohane olewad; tema ütelnud weel, Mari on weel waesem kui mina, mull elawad wanemadgi alles aga Maril ei ole neidgi enam, miks ta siis mind peaks põlgama. Selle isa ema soowi peale wõtnud tema pool toopi wiina, ja läinud, nimetatud õhtul Jaan Eesmanniga mõisa pere toa juurde, tema jäänud wälja saatnud. Eesmanni tuppa ja käsknud Marit wälja kutsuda, Mari pole mitte tulnud ja ütelnud kui tal midagi rääkimist on siis tulgu tuppa ja tema läinud ka, kui ta Mariga rääkida tahtnud, see saanud wihaseks ja löönud teda, pärast on weel läbi ukse kalla raba wisanud. Ka perenaene on teda korra käega löönud, siis tahtnud puuga lüia, tema wõtnud puu käest ära ega pole lasknud lüia.
Ette nõuti Kristahw Kerdi ja andis wastust et tema püidnud ühe tohu kinni ja tahtnud wahimehe juurde minna ja laske nahka seljast ära wõta, käinud korra pere toas saanud kuulda et wahimees on juba magama läinud ja tulnud jälle ära ilma et sellegagi oleks kokku saanud, ei ole seal muud midagi rääkinud.
Selle asja koht on weel siin alamal nimetatud inimesed järele kuulatud.
Wabriku töömees: Jüri Kehwi tunnistab et tema tulnud arwata kell 12m talli Ridikuga (liign. Aug) Kukelt tulnud pere otast mööda, ja näinud et seal tuli põlenud, nemad läinud ka sisse, Adu Lusti istunud tooli peal. ja wiina pudel olnud käes. Tüdrukud ütenud meil on kosilased, siis tahtnud Adu Lustig tüdrukute tuppa minna, kipunud ukse wahelt sisse, Mari Werbak wiskanud kalla raba wastu, perenaene tulnud ka toast wälja ja löönud adut ühe korra käega siis wõtnud puu ja ähwardanud sellega, Adu wõtnud puu käest ära. Kristohw Kerdi on muidu mööda tuba käinud, nemad istunud arwata ühe tunni aega ja tulnud jälle ära.
Perenaene Liisu Karell räägib sest asjast, et arwata kell 12. tulnud Adu Lustig ja Jaan Eesmann tuppa. Eesmann läinud jälle wälja aga Adu Lustig läinud Mari Werbaki juurde. ja Mari löönud teda ühe korra wastu pead, Adu läinu siis jälle ette tuppa tagasi, tulnud aga pärast jälle ja tahtnud ust lahti lükata, nemad hoidnud sees kinni ega pole mitte lasknud lahti lükata. tema tulnud siis toast wälja ja hakanud ka Adut wälja ajama, ja on teda ka korra löönud pärast wõtnud puu ja tahtnud sellega lüia, Adu wõtnud puu käest ära ja hakanud tema umbert kinni ja kukunud mari peale, teise korra kukunud Kuke Anne peale, siis löönud ta teda teise korra. Kristahw Kerdit ei ole tema enne näinud, kui tema õue tulnud ja walitseja juurde tahtnud minna, siis tulnud Kristahw Kerdi tema järele ja kutsunud teda tagsi.
Mari Werbak tunnistas selle kohta et Jaan Eesmann tulnud tuppa ja ütelnud et üks külamees käskis sind wälja tulla, tema ütelnud, kellel minuga rääkimist on see tulgu tuppa ja rääkigu siin, Eesmann läinud jälle wälja ja Adu Lustig tulnud tema juurde ja tema löönud kohe wastu silmi. ja tema ei tea mitte ütelda mis parast Adu Lustig sinna on tulnud, ses tema on kohe löönud kui Adu tema woodi ääre peale on istunud ja Adu ei ole weel saanudgi temale midagi rääkida.
Et Adu Lustig enese ütlemisest ja ka teistest tunnistustest näha, on Adu Lustig tõeste kosja nõuga sinna majasse läinud, et see ka talu rahwa pruuk on, et öösel käiakse. et aga tema käsi seal on pahaste käinud ja pahandus on tulnud, ei wõinud kohus teda mitte trahwida, waid mõistis seda asja üthjaks. Niisamuti mõistis kohus; kaebduse Kristahw Kerdi wastu tühjaks: sest et temast keegi midagi paha ei tea tunnistada, et teda aga üksnes seal näha on olnud.
Kohtuwanem: Jaan Rehfeltd /allkiri/
Kõrwamehed Mart Treimann XXX
Hans Lindeman /allkiri/
Kirjutaja: J. Roots /allkiri/
