Hakenrihtri kiri, walmistud 20. Septembril 1875 No 1778 sai kohtule ete pandud, kus sees nõuti, et Eniwere walla mees Kaarl Patzner Liiwi walla kohtu ete saab kutsutud, et oma naest on peksnud. Selle kirja järele sai esiteks see naene An Patzner ete kutsutud, kes juba No 15 sisse kaebas ja ühe tunnistuse walla nimel Tallinna sai. Nüüd sai tema käest hoolega järele päritud, kust see tüli neil on tulnud, et ta mees Kaarl Patzner täda on polgama ja nii mitu korda peksma hakanud; see An Patzner tunnistas: sest olle see tüli neil tulnud, et tema põle mite mehe käsku täitnud see on: kui naad Patzu mõisas elasid, siis olle tema mees Kaarl Patzner wargust toonud ja tahtnud, et tema pidanud kaa warastama; aga et tema seda ei ole teinud, seeparast olle ta täda peksnud, nii kaua, kui ta on walu pärast ka oma mehega Patzu mõisa wilja küüne läinud ja sealt peksmata odre toonud selgas. Esiteks tahtnud mees katuksest sisse minna, aga põle mite saanud ja pannud teda küüne juure seisma, ja toonud oma õemehe Hans Mansbergi käest wõtme, sellega teinud küüne wärawad lahti ja toonud sealt peksmata odre. Ja niisammati olle see Kaarl Patzner ja oemees Hans Mansberg mõisa heinu käinud ööse metsast toomas Hans Mansbergi hobusega, ja kui tema oleks sest wäljas ehk oma wanematele rääkinud, siis lubanud mees tema sääre luud puruks teha ja põle ka teda kolmel kuul toast wälja lasknud oma wanemate juure, kes külligis elasid. Pärast seda on ta Tallinnas jalle temaga wäga sandiste elanud, sealt olle ta ära jooksnud ja tee peal olle mees täda käte saanud ja pool surnuks peksnud.
Selle An Patzneri warguse ülesandmise ja Patzu mõisas peksa saama üle on Tiina Jürgentaal tunnistuseks, et tema olle mitu korda näinud, kui Kaarl Patzner oma naest on peksnud, toast wälja wiskanud ja lubanud ennem 10 litsi enese järel wõta, kui oma naesega ühes elada, ja kaa seda kuidas ta naene oma loomele peksmata odre on annud, mis neil entel põle olnud.
Teiseks nõuab see an Patzner kaa seda, et kohus need riided tema mehe käest wälja wõtaks, mis ta oma wanematest on saanud ja mees kinni peab, nimelt 1 kapot 7 seelikut 3 kampsuli 3 põlle 2 mütsi 8 rätikut 5 särki 2 teki 1 pada, 1 lina 8 lõnga kera 4 niidi kera 4 naela willu 1 laulu raamat 1 kaus ja ühed wella kraasid.
Kaarl Patzner sai ete kutsutud ja küsitud, kuida tema on julgenud mõisa wilja küünes käia ja heinu warastada ja oma naest nii hirmsaste peksa ja riided ära pidada. Kaarl Patzner tunnistab, et tema põle midagid warastanud, põle oma naest enam peksnud, kui ta Tallinnast ära jooksnud, siis olle ta temale Kanamal 6 hoopi annud; aga naese wanemad tunnistawad, kui ta Tallinnast ära tulnud, siis olle ta üsna sinine olnud ja Kaarl Patzneri wenna naene on ütlenud, et Kaarl olle oma naesele üks 40 hoopi annud. Ja nende riete üle, ütleb Kaarl Patzner, et tema ei pea neid kinni, waid Tallinna politsei olle need riided kinni pannud tema kasti; ja kui naene tema peale on wargust tunnistanud, ütleb Kaarl, siis põle temal ilma naese wanemate teadmata midagid olnud, mis warastud, ehk warastamata olnud ja naene olle temale rääkinud, kuidas naese isa Otu Patzner Patzu mõisa aidast olle 15. rubla ete wilja toonud ja kubjas olle annud; ja ta naese wend ka Otu Patzner olle temale ütelnud, et Patzu mõisa uksed wõib kõik lahti teha, mis ta ei muretse mite sealt.
Weel tunnistawad ja kaebawad kohtu ees Tiina Jürgenthal ja Anna Holm, kui nemad Eniwere walla kohtus käinud selle An Patzneril tunnistuseks, siis olle Kaarl Patzner neid waga palju sõimanud.
Kõige nende ülewal nimetud kaebtuste juures ei tohi walla kohus midagid mõista, et need juba walla kohtu mõistmiseks wäga suured on; jääwad suurema kohtude hooleks; üksnis nende naese riete pärimeseks mõistab walla kohus, et see Kaarl Patzner neid riidid peab naese käte andma, kui selle Karl Patzneri tunnistuse järel tõsi on, et Tallinna politsei need riided on kinni pannud, siis ei tohi walla kohus mite seda mõista. Ja nende riete Tunnistuseks on Anna Holm, kes need riided on kudunud, et need tõeste on selle naese wanemate antud.
Hakenrihtri kiri, walmistud 20. Septembril 1875 No 1778 sai kohtule ete pandud, kus sees nõuti, et Eniwere walla mees Kaarl Patzner Liiwi walla kohtu ete saab kutsutud, et oma naest on peksnud. Selle kirja järele sai esiteks see naene An Patzner ete kutsutud, kes juba No 15 sisse kaebas ja ühe tunnistuse walla nimel Tallinna sai. Nüüd sai tema käest hoolega järele päritud, kust see tüli neil on tulnud, et ta mees Kaarl Patzner täda on polgama ja nii mitu korda peksma hakanud; see An Patzner tunnistas: sest olle see tüli neil tulnud, et tema põle mite mehe käsku täitnud see on: kui naad Patzu mõisas elasid, siis olle tema mees Kaarl Patzner wargust toonud ja tahtnud, et tema pidanud kaa warastama; aga et tema seda ei ole teinud, seeparast olle ta täda peksnud, nii kaua, kui ta on walu pärast ka oma mehega Patzu mõisa wilja küüne läinud ja sealt peksmata odre toonud selgas. Esiteks tahtnud mees katuksest sisse minna, aga põle mite saanud ja pannud teda küüne juure seisma, ja toonud oma õemehe Hans Mansbergi käest wõtme, sellega teinud küüne wärawad lahti ja toonud sealt peksmata odre. Ja niisammati olle see Kaarl Patzner ja oemees Hans Mansberg mõisa heinu käinud ööse metsast toomas Hans Mansbergi hobusega, ja kui tema oleks sest wäljas ehk oma wanematele rääkinud, siis lubanud mees tema sääre luud puruks teha ja põle ka teda kolmel kuul toast wälja lasknud oma wanemate juure, kes külligis elasid. Pärast seda on ta Tallinnas jalle temaga wäga sandiste elanud, sealt olle ta ära jooksnud ja tee peal olle mees täda käte saanud ja pool surnuks peksnud.
Selle An Patzneri warguse ülesandmise ja Patzu mõisas peksa saama üle on Tiina Jürgentaal tunnistuseks, et tema olle mitu korda näinud, kui Kaarl Patzner oma naest on peksnud, toast wälja wiskanud ja lubanud ennem 10 litsi enese järel wõta, kui oma naesega ühes elada, ja kaa seda kuidas ta naene oma loomele peksmata odre on annud, mis neil entel põle olnud.
Teiseks nõuab see an Patzner kaa seda, et kohus need riided tema mehe käest wälja wõtaks, mis ta oma wanematest on saanud ja mees kinni peab, nimelt 1 kapot 7 seelikut 3 kampsuli 3 põlle 2 mütsi 8 rätikut 5 särki 2 teki 1 pada, 1 lina 8 lõnga kera 4 niidi kera 4 naela willu 1 laulu raamat 1 kaus ja ühed wella kraasid.
Kaarl Patzner sai ete kutsutud ja küsitud, kuida tema on julgenud mõisa wilja küünes käia ja heinu warastada ja oma naest nii hirmsaste peksa ja riided ära pidada. Kaarl Patzner tunnistab, et tema põle midagid warastanud, põle oma naest enam peksnud, kui ta Tallinnast ära jooksnud, siis olle ta temale Kanamal 6 hoopi annud; aga naese wanemad tunnistawad, kui ta Tallinnast ära tulnud, siis olle ta üsna sinine olnud ja Kaarl Patzneri wenna naene on ütlenud, et Kaarl olle oma naesele üks 40 hoopi annud. Ja nende riete üle, ütleb Kaarl Patzner, et tema ei pea neid kinni, waid Tallinna politsei olle need riided kinni pannud tema kasti; ja kui naene tema peale on wargust tunnistanud, ütleb Kaarl, siis põle temal ilma naese wanemate teadmata midagid olnud, mis warastud, ehk warastamata olnud ja naene olle temale rääkinud, kuidas naese isa Otu Patzner Patzu mõisa aidast olle 15. rubla ete wilja toonud ja kubjas olle annud; ja ta naese wend ka Otu Patzner olle temale ütelnud, et Patzu mõisa uksed wõib kõik lahti teha, mis ta ei muretse mite sealt.
Weel tunnistawad ja kaebawad kohtu ees Tiina Jürgenthal ja Anna Holm, kui nemad Eniwere walla kohtus käinud selle An Patzneril tunnistuseks, siis olle Kaarl Patzner neid waga palju sõimanud.
Kõige nende ülewal nimetud kaebtuste juures ei tohi walla kohus midagid mõista, et need juba walla kohtu mõistmiseks wäga suured on; jääwad suurema kohtude hooleks; üksnis nende naese riete pärimeseks mõistab walla kohus, et see Kaarl Patzner neid riidid peab naese käte andma, kui selle Karl Patzneri tunnistuse järel tõsi on, et Tallinna politsei need riided on kinni pannud, siis ei tohi walla kohus mite seda mõista. Ja nende riete Tunnistuseks on Anna Holm, kes need riided on kudunud, et need tõeste on selle naese wanemate antud.
