Mis mõisa herra minewa kord No 19. tallitaja läbi sisse kaebas ja poolele jähi, selle pale sai see Obasalu mõisa wallitseja J Walge ete kutsutud, kes need loomad oli kinni ajanud ja tema poolt selgemat teadust nõutud, kui herra seda on teadnud üles anda.
See Obasalu mõisa wallitseja J Walge tunnistab, et tema on 16 weist mõisa põllalt kinni ajanud ja hoolega luku taha pannud; nende weiste hulgas on kõige tätsamad olnud: üks punasepäits härg, must nudi mullikas, wäike muste küit mullikas, kimmel lehm kel kaelas ja üks punane härg püstid sarwed, hommiku põle aga neid mite enam leida olnud mõisa laudast ja rääkinud seda oma metsawahi Kaarl Smitile, et niisugused loomad ta on kinni ajanud ja ööse on ära warastud mõisa laudast, ja läinud selle Kaarl Smitiga niisugused loomi otsima, mis ta Kaarl Smitil on ülesannud. Metsas Kalju karjatsed nimelt: Tulleri ja Holli karjane on neile teadust annud, et niisugused loomad on hommiku, kui küla kari metsa läinud, metsast kodu aetud ja olle kalju Sepa Kaarli ja Tulgimardi sauna weiksed. Karjaste jutu peale olle nemad selle Kaarl Smitiga sinna Kaljusepale ja tulgimardile sauna läinud ja leidnud need sammad loomad mõlemis peres kotu, keda nemad otsinud.
Sai see Kalju Sepa Kaarl kohtu ete kutsutud ja küsitud: Kuidas tema on julgenud seda teha, et ta mõisa luku on lõhkunud ja loomad ära warastanud. See Kaarl tunnistab: et tema loomad põle sel korral koguni kadun olnudgi, waid on kodu ruki põllal olnud ja üks wabadik Anu Krämann on juures olnud ja ta ise on kodu reht peksnud ja Tulgimardi sauna karjane oiab raha pärast tema loomad.
Teiseks sai ete kutsutud see Tulgimardi sauna Rein, kes J Walge ülesandmise järel Sepa Kaarlega olle loomi ajanud ja täma käest küsitud, kus nende loomad on sel korral olnud? wastus: kodu rukki põllal ja teine karjane höiab teise pääwa need kahe pere loomad. Nii palju on siin segadust, et Sepa Kaarl on enne ütelnud, et temal karjats ei olegi ja maksab rahaga Tulgimardi sauna peremehele, et ta karjane kaa tema loomad hoiab. Ja niisuguse musta nudi mullikast, kui J Walge ja Kaarl Smit on üles annud, ei pea neil kumbgil mite olema.
J. Walge tunnistuseks sai Kaarl Smit ete kutsutud ja täma käest järele päritud, mis ta neist loomest teab ja kuida see lugu on olnud. Kaarl Smit ütleb, et tema muud ei tea, kuid seda, mis Obasalu wallitseja temale on üles annud, et ta 16 weist on kinni ajanud ja ööse on naad ära warastud, nimelt kõige tahtsamad: üks punane päits härg, must nudi mullikas, wäike must küit mullikas, kimmel lehm kel kaelas ja üks punane härg, ja niisugusid läinud nemad otsima ja Kalju karjaste juhatamise järele leidnud nemad need loomad Kalju Sepa ja Tulgimardi sauna õuest.
Holli karjane Kaarl Raudmann sai ete kotsutud, kes J Walge ja Kaarl Smitile weiksid oli juhatanud ja täma käest küsitud, kas se tõsi on, mis J Walge ja Kaarl Smit on tunnistanud, et ta neile weiksid on juhatanud; see Holli karjane tunnistab, et tema põle koguni sel ajal karjas käinugi, ega ole kaa neidsugusid mehi näinud, waid wana isa on karjas käinud. Niisamati sai ka Tulleri karjane ete kutsutud, ja seda sama küsitud. Tulleri karjane tunnistab, et tema kül on need mehed näinud ja seda ka teab, et need Sepa ja Tulgimardi sauna weiksed olle pääwa kadun olnud, kui neid õhtu olle kinni aetud aga muud tema ei teade.
Et selget tunnistust neist ei saanud, said kõik suud, suud wastu kohtu ete kutsutud, kunni wiimaks see Holli karjane Kaarl Raudmann seda tunnistas, et tema kül on sel korral metsas olnud ja need looma otsijad tema juures käinud, aga loomadest ei teade tema midagid.
Kõik need ülewal nimetud asjad: segane tunnistus, mõisa luku lohkumine ja koguni tallitaja, kelle peale peaksime kohut mõistma, näitawad walla kohtu mõistmiseks wäga suured olewad, seepärast palume suuremat kohut seda seletada.
Lõpetuseks kaebab kaa see Sepa Kaarl ehk tallitaja sisse, kui Obasalu wallitseja on nende külas käinud loomi otsimas, siis olle seal ütelnud, et ta Wäike Kaljus uut tallitajat olle mõistmas, ja teiseks annab ka seda üles, kui ehk suuremad kohtud seda peaksiwad kutsuma, et ta täma mite 15. ja 22. Oktobril kodu ei ole.
Kohtu wanem: Jaan Juhkenthal XXX
Kaemehed: Hindrik Kukthal XXX Hans Smidt XXX
Kirjutaja: J Kruusmann <allkiri>
Mis mõisa herra minewa kord No 19. tallitaja läbi sisse kaebas ja poolele jähi, selle pale sai see Obasalu mõisa wallitseja J Walge ete kutsutud, kes need loomad oli kinni ajanud ja tema poolt selgemat teadust nõutud, kui herra seda on teadnud üles anda.
See Obasalu mõisa wallitseja J Walge tunnistab, et tema on 16 weist mõisa põllalt kinni ajanud ja hoolega luku taha pannud; nende weiste hulgas on kõige tätsamad olnud: üks punasepäits härg, must nudi mullikas, wäike muste küit mullikas, kimmel lehm kel kaelas ja üks punane härg püstid sarwed, hommiku põle aga neid mite enam leida olnud mõisa laudast ja rääkinud seda oma metsawahi Kaarl Smitile, et niisugused loomad ta on kinni ajanud ja ööse on ära warastud mõisa laudast, ja läinud selle Kaarl Smitiga niisugused loomi otsima, mis ta Kaarl Smitil on ülesannud. Metsas Kalju karjatsed nimelt: Tulleri ja Holli karjane on neile teadust annud, et niisugused loomad on hommiku, kui küla kari metsa läinud, metsast kodu aetud ja olle kalju Sepa Kaarli ja Tulgimardi sauna weiksed. Karjaste jutu peale olle nemad selle Kaarl Smitiga sinna Kaljusepale ja tulgimardile sauna läinud ja leidnud need sammad loomad mõlemis peres kotu, keda nemad otsinud.
Sai see Kalju Sepa Kaarl kohtu ete kutsutud ja küsitud: Kuidas tema on julgenud seda teha, et ta mõisa luku on lõhkunud ja loomad ära warastanud. See Kaarl tunnistab: et tema loomad põle sel korral koguni kadun olnudgi, waid on kodu ruki põllal olnud ja üks wabadik Anu Krämann on juures olnud ja ta ise on kodu reht peksnud ja Tulgimardi sauna karjane oiab raha pärast tema loomad.
Teiseks sai ete kutsutud see Tulgimardi sauna Rein, kes J Walge ülesandmise järel Sepa Kaarlega olle loomi ajanud ja täma käest küsitud, kus nende loomad on sel korral olnud? wastus: kodu rukki põllal ja teine karjane höiab teise pääwa need kahe pere loomad. Nii palju on siin segadust, et Sepa Kaarl on enne ütelnud, et temal karjats ei olegi ja maksab rahaga Tulgimardi sauna peremehele, et ta karjane kaa tema loomad hoiab. Ja niisuguse musta nudi mullikast, kui J Walge ja Kaarl Smit on üles annud, ei pea neil kumbgil mite olema.
J. Walge tunnistuseks sai Kaarl Smit ete kutsutud ja täma käest järele päritud, mis ta neist loomest teab ja kuida see lugu on olnud. Kaarl Smit ütleb, et tema muud ei tea, kuid seda, mis Obasalu wallitseja temale on üles annud, et ta 16 weist on kinni ajanud ja ööse on naad ära warastud, nimelt kõige tahtsamad: üks punane päits härg, must nudi mullikas, wäike must küit mullikas, kimmel lehm kel kaelas ja üks punane härg, ja niisugusid läinud nemad otsima ja Kalju karjaste juhatamise järele leidnud nemad need loomad Kalju Sepa ja Tulgimardi sauna õuest.
Holli karjane Kaarl Raudmann sai ete kotsutud, kes J Walge ja Kaarl Smitile weiksid oli juhatanud ja täma käest küsitud, kas se tõsi on, mis J Walge ja Kaarl Smit on tunnistanud, et ta neile weiksid on juhatanud; see Holli karjane tunnistab, et tema põle koguni sel ajal karjas käinugi, ega ole kaa neidsugusid mehi näinud, waid wana isa on karjas käinud. Niisamati sai ka Tulleri karjane ete kutsutud, ja seda sama küsitud. Tulleri karjane tunnistab, et tema kül on need mehed näinud ja seda ka teab, et need Sepa ja Tulgimardi sauna weiksed olle pääwa kadun olnud, kui neid õhtu olle kinni aetud aga muud tema ei teade.
Et selget tunnistust neist ei saanud, said kõik suud, suud wastu kohtu ete kutsutud, kunni wiimaks see Holli karjane Kaarl Raudmann seda tunnistas, et tema kül on sel korral metsas olnud ja need looma otsijad tema juures käinud, aga loomadest ei teade tema midagid.
Kõik need ülewal nimetud asjad: segane tunnistus, mõisa luku lohkumine ja koguni tallitaja, kelle peale peaksime kohut mõistma, näitawad walla kohtu mõistmiseks wäga suured olewad, seepärast palume suuremat kohut seda seletada.
Lõpetuseks kaebab kaa see Sepa Kaarl ehk tallitaja sisse, kui Obasalu wallitseja on nende külas käinud loomi otsimas, siis olle seal ütelnud, et ta Wäike Kaljus uut tallitajat olle mõistmas, ja teiseks annab ka seda üles, kui ehk suuremad kohtud seda peaksiwad kutsuma, et ta täma mite 15. ja 22. Oktobril kodu ei ole.
Kohtu wanem: Jaan Juhkenthal XXX
Kaemehed: Hindrik Kukthal XXX Hans Smidt XXX
Kirjutaja: J Kruusmann <allkiri>
