Sisse kaebas Runaaja Rein Maridoff, et tema sead on mõisa karjama peale läinud ja mõisa karjane Kaarl Kruusan on mõisa koerdega tema sigu nõnda puretanud, et sead 2 pääwa ja 2 ööd metsas maas on olnud ja enam koju pöle saanud tulla, ega ka terwist loota ei ole.

Sai Kaarl Kruusan kohtu ete kutsutud ja küsitud, miks ta seda on teinud? Kohtu ees tunnistab Kaarl Kruusan, et täma põle mite koeri sigade peale saatnud, waid koerad on ise läinud ja täma on weel koeri ära käinud keelamas ja ka teisi kooera löönud. Aga teised, küla karjatsed, kes sel korral kaa seal olnud, nimelt: sigade karjane Rein Maridoffi poeg Mart Maridoff, Juhan Sügise ja Mari Siibert tunnistawad, et mõisa karjane on esite ühe koera sigade peale saatnud ja selle aukumise peale olle ka teine mõisa koer tulnud ja siis sigu nii palju kiskunud, et enam põle koju saanud.

Kohus kuulas nende waidlemised järele ja pakus neile lepitust, mis ka mõlemilt poolt wastu wõeti, selle kaubaga, et Kaarl Krusan maksab Rein Maridoffile 2 rbl. selle kuluks, mis Rein Maridoff aega on wiitnud ja rohtu ostnud sigu parandada.

Kohtuwanem: Hans Juhkenthal XXX

Käemehed: Mart Jaanwalt XXX Mart Nesken XXX

Kirjutaja: J Kruusmann <allkiri>