Sisse kaebas Liiwi walla lesk naene Noora Jürgenthal, et tema on 4 tundert rukit Liiwilt Wainu Kaarl Patzneri aita palunud, ja see Kaarl on ka selle wilja oma aita wõtnud, ühe suure nõu ehk kastjaga, mis pealt kanega on kinni määritud olnud, ja peale Jõulu ei ole ta waatama saanud, kas wili alles ehk olemata. Webruari kuu 19. olle taal kask toodud, et tema rukid olle ära warastatud, ja nõus olle tühi, aga peremehe wili ja mu kraam üsna puutumata sealsammas aitas ja nii samati ka teise peremehe wili eesaitas, mis kõik ühe luku taga olnud.

Nüüd arwab see lesk naene, et see peremees ise on see wili ära warastanud, sel öösel, kui see wili ära kadunud, on peremees kül kodu olnud ja homiku wara mõisa wiina woori läinud ja pääwa on ta naene leidnud, et nõu kaan on pealt ära olnud ja nõu ehk kastja tühi. Et see kül sel korral eio ole tühjaks tehtud, arwab walla kohus, aga sel korral on ta enese wabanduseks seda oma naese lasknud ilmutada, et tema peale keski ei wõi seda öölda, seepärast, et ta sel korral kotu ära on läinud kõige walla nähtawaleja temal midagid ei olnud kaasa wõta. Naese palumise peale on ka tallitaja seal käinud waatamas, kas ehk wili weel seal aitas majal ära pandud, ja kust ehk waras sisse saanud, ehk mingid märki leida oleks, kas jägi ehk muud selle sarnast Tallitaja on leidnud, et aidal luku põle ees olnudgi, waid üks wana taba luk, ja seegi ukse külges lahti, nõnda et palja käega wõib ust lahti ja kinni teha; aga wälja wiima märki ei ei ole ta mite leidnud, mis oleks wähegi tunnistust annud, et sel korral wilja wälja on wiidud, ehk aida ligidal jälgi olnud.

Sai see Wainu Kaarl Patzner kohtu ete kutsutud ja tema käest edasi ja tagasi iga pidi küsitud, aga kõige küsimeste peale wastast tema, et ta sest midagid ei tea, see pärast, et ta sel korral on kotu ära olnud, ja tema wili ka muu kraam olle terwe ja puutuma, olgu waras kes taht olnud, tema sest ei tea. Ja muud selgemat tunnistust ei ole, kui see et ta üks kord oma wennaga on õhtu aitas olnud, ja ka pärast ööse Hapsalu läinud, aga ei tea keski, mis ta Hapsalu wiinud? ta ise ütleb: et on oma wilja waatanud oma wennaga, kummal on rohkem olnud, ja kaa see kord erned Hapsalu wiinud, aga ei tea, kas tõsi wõi wale; aga see wilja ütleb ta oma aita lubanud.

Kohus kuulas nende waidlemised järele, ja arwas ka, et selle naesel wist õigus on seda peremeest ennast wargaks arwata, seepärast et ka enne temast palju selle sarnatsid asju on kuulda olnud, ja ka seepärast peaks selle naesele seda wilja ära tasuma, et Eestima talurahwa seaduse raamat §1237 ja §1252 ja 3 seda ütleb: Kelle hoole alla üks asi on antud, kui ta seda ära kautab ehk korwale saadab, peab seda ära tasuma ja trahwitud saama. Aga et see asi walla kohtu seletada ja mõista wäga suur on, sepärast ei tohi walla kohus mite seda mõista, waid palub suuremat kohut seda seletada.

Kohtu wanem: Hans Juhkenthal XXX

Käemehed: Mart Jaanwalt XXX Mart Nesken XXX

Kirjutaja: J Kruusmann <allkiri>