Kõomõisa wallitsus kaebas, et sel 16mal Teetsembril 1871 selle mõisa suur rehhi õhta kella kue aeg keige talwe ellaja põhhuga, õlgega ja sisse wetud rukkitega hopis ärra põllenu.

Nenda sammo kaebas, et minnewa laupääw wasto pühhapäwa ösi kella 12-1 aeg selle mõisa kiwwirehhi /:wimane rehhi:/ põllema panndud ja nenda:

Üks woiras /:Soosare:/ mees tulnud Pillistwerre poolt möda teed ja näinud emalt kaugelt, et naggo latra tullega ümber Kõomõisa rehhe käidud, wimaks näinud ehmatades et üks tulle kattuse räästa sisse pannud ja se olnud arwata pole ö aeg.- Nenda jooksnud se wõeras mees warsti mõisa kõrtsi, aianud kõrtsi mehhe üllesse ja se aianud keik mõisa rahwa üllesse

Rehhi on takka tuli kambrist alt kattukse pealt põllema pandud, agga et Jummal wagga ilma annud, sai temma abbiga tulli nenda hoitud, et rehhi peale ärra põllenud tuli kambre ülle jäi. -

Mõisa wallitsus pallus wallakohhut sedda asja seadust möda kõwwaste ette wõtta ja andis üllesse, et mõisa kõrtsimees Jürri Smitt, sullased Andres Seask ja Jaan Kabak Addawerre mehhe Jaan Walg wasto, nenda sammo Kallani Juhhan Ibrus wasto, kes sel ösel mõisa kõrtsis olnud, middagi tunnistada wõida. -

Jürri Smitt räkis, et Kallani Juhhan Ibrus minnewa laupäwa õhtu mõisa kõrtsis käinud, sealt ärra läinud ja kella 11 aeg taggasi tulnud ja kus korter wina wõtnud, warsti ärra läinud ja üttelnud, et temma Loopres käinud kirja wimas. -

Kui Juhhan Ibrus ärra läinud tulnud arwata tunni aia pärrast üks wõeras mees Painaste mõisa Monamees ja kloppinud temmma ukse peale ja aianud tedda üllesse ja üttelnud, minne aia mõisa rahwas üllesse, rehhed põllewad, kui temma Pillistwerre poolt tulnud, on enne weike tulli naggo latra tulli näinud. - Selle peale aianud temma keik mõisa sullased ja innimessed üllesse. -

Jaan Kabak räkis, et Addawerre mees Jaan Walg temmale räkinud nenda rehhe põllemisse jures:

"Mis sinna arwad selle põlletamisse jures, kas arwad issi põllema läinud wõi on pandud ja üttelnud seal jures, minna kuulsin kui innimessed arro piddasid ja lubbasid rehhe ärra põlletada, kahhetsenud weel tagga, et nenda kauaks on jätnud, sest mõisa willi olla keik peksetud. - Jaan Walg üttelnud weel Jaan Kabakil, meie rägime nelja silma all, kui meid kohto aetakse egga sealt siis keddagid ei sa. -

Jaan Kabak küssinud kül, kus kohhal ja kes sedda ärra on piddanud, agga selle peale üttelnud, olli kus olli, sedda minna ei ütle." 

Addawerre mees Jaan Walk astus kohto ette ja wastas et temma keddagid nenda suggust nõu piddamist ei olle kuulnud ja ei olle mitte Jaan Kabakil sedda räkinud. - ei olle temmaga suggugi jutto aianud ja ei olle temma ka suggo joobnud olnud. -

Andres Seask astus ette ja tunnistas nenda:

"Addawerre mees Jaan Walk räkinud temmal /üttelnud,/ et kaks meest ühhes kõrtsis arro piddanud ja lubbanud mõisa rehhe põllema panna ja üttelnud Jaan Walk temmale sedda, et temma mitto korda küssinud, kolm korda räkinud ja üttelnud, minna wõiks sedda kül üllesse anda, agga minna ei te sedda ja kui sinna sedda üllesse annad, eii sa sinna sealt ka middagid, sest et minna sinnule nelja silma all ollen räkinud." Nenda sammo aias ka Jaan Walk wasto, et temma Andres Seasel mitte üks sanna ei olle räkinud.

Sedda omma wälja ütlemist lubbawad mõllemad mõisa sullased wanduda. -

Addawerre mees on siin möda kõrtsa ümber hulkunud ja on arwata selle pärrast, et temma se assi selle pärrast ärra salgab, et teistega ühhes kurjas nöus on. -Andres Seask ütles, et Jaan Walk temma kaelast kinni wõtnud ja siis räkinud ja sedda räkimist ja kaelast kinni hoidmist näinud naene Krõõt Wolt. - Jaan Walk ütles mitte Andres Seask kaelast kinni wõtnud ollema. -

Mõistetud: Addawerre mees Jaan Walk kui süallune arwata selle Protokolli jures Keiserlikko Willandi Sillakohto kätte sata.

Kallani Juhhan Ibrus, kes Wallawanneme kässo järrele tänna mitte seie ei olle tulnud, on teine kord wallakohto jures ülle kulata,

Peakohtomees: Mihkel Anweldt [allkiri]

Kohtomees: Jaan Erm [allkiri]

-dito Jürri Ibrus XXX

-dito Jaan Nõmm XXX
l