No 20 Liiwi mõisa junkru J Sitzi II Kaebamise peale, mis sel pääwal poolele jähi, et see Kaarl Mamers teadmata oli; kui teada saadi, et ta Tallinnas on, siis sai teda kirja läbi kutsutud 14 Nowembril, aga ei tulnud, niisamati sai ka 28 Nowembril kutsutud ja tuli. Kohtu poolt sai küsitud, miks ta käsu wastu pani ja ei tulnud, kui esimene kiri kutsus? see peale kostab Kaarl et sel korral põle temal mite wõimalik olnud, sest et oma wenna juures Krunstali linnas olnud. Peale seda sai ka küsitud, miks ta mõisa junkurt on Siberi wangiks, hulguseks ja kaltsaks sõimanud ja mitu korda naeste rahwa perset temale lakutanud, nii kui No 20 protokol II. sees seisab ja kaks tunnistuse meest seda tõendawad. Selle peale kostab Kaarl Mamers, et tema ei ole mite sõimanud ega ka mingid lakutanud, wõib olla, et maksu läbi on niisugused tunnistused nõutud. Nüüd palub see Kaarl Mamers, et kohus tema kaebdust kuulda wõtaks, see on: kui junkur tulnud sauna maha kiskuma, siis olle tema just söönud ja kõik, mis temal ja emal talweks on korjatud olnud, on sinna alla jäänud wõi ära warastatud, ja nõuab kohtu ees kuhu ta peab nüüd selle wana pool pimedad inimest panema, (see on ta ema) kas lageda taewa alla jätma, sest et junkur ütleb, keski ei tohi mõisa majades teda enese juures pidada, et ta olle Juhan Tülpmanni orase ära söötnd, ja kes teda enese juures peab, maksab öö ja pääwa pealt külimet rukit. Kohtu ees küsib ka Kaarl Mamers, kelle saun see oli keda maha kiskusid ja kas oli kohtust kastud? Selle peale ütleb junkur, see oli mõisa saun ja seal juures ei küsita kohut. Aga 1875 on tallitaja isa Willem Mamers kohtu ees tunnistanud ja protokoll üles wõetud, et see tema saun on ja tema on seda oma wenna Adu Mamersile kinkinud, kelle poeg see Kaarl Mamers on. Peale seda kaebab see Kaarl Mamers et tema on tallitaja Willem Mamersile kirja saatnud, ja et tallitaja see kiri lahtilt käte saanud ja junkur ütleb et mõisas ei olle see kiri lahti tehtud, seepärast tuli neil õientamine ja tüli kohtu ees; Kaarl Mamers süsis, kelle nimi oli selle kirja peal? kas oli sinu nimi "Jaan Sitz" wõi oli tallitaja nimi "Willem Mamers" ja sina tegid wõera nimel kirja lahti. Ja seda kõik ei sallinud junkur, et teda nime perast ja sinaks hüiti.
Weel kaebab junkur, mis minewa kord ep ole meele tulnud. See Kaarl Mamers olle tallitaja wastu öölnud, et tema (junkur) olle luban selle Otsa sauna põlema panna, kui muidu wõimust ei sa. Aga tallitaja ütleb, et tema ei ole seda kuulnud ja Kaarl Mamers ütleb, et tema ka ei ole seda kuulnud.
Kohtu wanem: Hans Habermann XXX
Käemees: Jakob Maridoff XXX
Kirjutaja: J Kruusmann <allkiri>
No 20 Liiwi mõisa junkru J Sitzi II Kaebamise peale, mis sel pääwal poolele jähi, et see Kaarl Mamers teadmata oli; kui teada saadi, et ta Tallinnas on, siis sai teda kirja läbi kutsutud 14 Nowembril, aga ei tulnud, niisamati sai ka 28 Nowembril kutsutud ja tuli. Kohtu poolt sai küsitud, miks ta käsu wastu pani ja ei tulnud, kui esimene kiri kutsus? see peale kostab Kaarl et sel korral põle temal mite wõimalik olnud, sest et oma wenna juures Krunstali linnas olnud. Peale seda sai ka küsitud, miks ta mõisa junkurt on Siberi wangiks, hulguseks ja kaltsaks sõimanud ja mitu korda naeste rahwa perset temale lakutanud, nii kui No 20 protokol II. sees seisab ja kaks tunnistuse meest seda tõendawad. Selle peale kostab Kaarl Mamers, et tema ei ole mite sõimanud ega ka mingid lakutanud, wõib olla, et maksu läbi on niisugused tunnistused nõutud. Nüüd palub see Kaarl Mamers, et kohus tema kaebdust kuulda wõtaks, see on: kui junkur tulnud sauna maha kiskuma, siis olle tema just söönud ja kõik, mis temal ja emal talweks on korjatud olnud, on sinna alla jäänud wõi ära warastatud, ja nõuab kohtu ees kuhu ta peab nüüd selle wana pool pimedad inimest panema, (see on ta ema) kas lageda taewa alla jätma, sest et junkur ütleb, keski ei tohi mõisa majades teda enese juures pidada, et ta olle Juhan Tülpmanni orase ära söötnd, ja kes teda enese juures peab, maksab öö ja pääwa pealt külimet rukit. Kohtu ees küsib ka Kaarl Mamers, kelle saun see oli keda maha kiskusid ja kas oli kohtust kastud? Selle peale ütleb junkur, see oli mõisa saun ja seal juures ei küsita kohut. Aga 1875 on tallitaja isa Willem Mamers kohtu ees tunnistanud ja protokoll üles wõetud, et see tema saun on ja tema on seda oma wenna Adu Mamersile kinkinud, kelle poeg see Kaarl Mamers on. Peale seda kaebab see Kaarl Mamers et tema on tallitaja Willem Mamersile kirja saatnud, ja et tallitaja see kiri lahtilt käte saanud ja junkur ütleb et mõisas ei olle see kiri lahti tehtud, seepärast tuli neil õientamine ja tüli kohtu ees; Kaarl Mamers süsis, kelle nimi oli selle kirja peal? kas oli sinu nimi "Jaan Sitz" wõi oli tallitaja nimi "Willem Mamers" ja sina tegid wõera nimel kirja lahti. Ja seda kõik ei sallinud junkur, et teda nime perast ja sinaks hüiti.
Weel kaebab junkur, mis minewa kord ep ole meele tulnud. See Kaarl Mamers olle tallitaja wastu öölnud, et tema (junkur) olle luban selle Otsa sauna põlema panna, kui muidu wõimust ei sa. Aga tallitaja ütleb, et tema ei ole seda kuulnud ja Kaarl Mamers ütleb, et tema ka ei ole seda kuulnud.
Kohtu wanem: Hans Habermann XXX
Käemees: Jakob Maridoff XXX
Kirjutaja: J Kruusmann <allkiri>
