Selle protokolli peäle sest 9 Maist 1873 n 9 andis mõisa härra von Stryk, peakohtumees Thomas Welts ja wallawannem Märt Leppik üllesse, et se uus perremees Andres Janus ja wanna perremees Johann Kask on se kord, kui temma Johann Kask käest tallu wasta olli wõtnud nenda modu ärra leppinud, et Andres Janussel keigi wähhamb keddagi nõudmist tallu jure ei olle jänud, waid keik, miss agga seäb tallu on ollnud, on Andres Janus Johan Kask käest wasta wõtnud ja ka täieste keigiga rahhul ollnud. Selle peäle ütleb Andres Janus, et temma kül tallu wasta wõtmisse aijal olli Johan Kask ka ärra leppinud, et temma keik muud tallu warrandust wasta wõttis, agga metsaperrast ei olle temma keddagi teadnud nõuda, selle perrast, et temmal se kord weel mets waatamatta on ollnud.
Peakohtumees Thomas Welts ja wallawannem Märt Leppik ütlewad, et se kord kui Andres Janus olli Johann Kaska tallu wõtmisse aijal ärra leppinud, ei olle Andres Janus mitte üttelnud, et mets temmal wasta wõtmata jäeb, selle perrast, et mets üllewaatamata on ollnud. Waid se kord on nemmad üllepea keigi assjate ülle ärra leppinud ja ei olle ennamb mingisuggust räkimist ollnud.
Sai selle peäle mõistetud. Et mõisa härra, peakohtumehhe ja wallawannema tunnistusse järrel Andres Janus, Johann Kask ka tallu wasta wõtmisse aijal keigi tallumaade assjate ja täijelikkld ärra leppinud on, ja Andres Janussel ennamb keddagi nõuda ei olle jänud waid keigiga rahhul on ollnud ja keik täieste wasta on wõtnud, ja ka mitte metsa perrast ei olle Andres Janus wasta räkinud, waid agga keigiga rahhul ollnud, siis ei wõi nüid Andres Janus mitte keddagi ennamb Johan Kask käest nõuda, waid peab agga sellega rahhal ollema, kuidas temma isse leppinud ja tallu wõtmisse aijal tallu wasto on wõtnud. Sai kohtu käijatele kuulutud, nenda kuidas tallu rahwa seadusse ramat §§ 772 ja §§ 773 nimmetab.
Peakohtumees Thomas Welts XXX
Kohtumees Jürri Willein XXX
Kohtumees Jaan Blauwet XXX
Selle protokolli peäle sest 9 Maist 1873 n 9 andis mõisa härra von Stryk, peakohtumees Thomas Welts ja wallawannem Märt Leppik üllesse, et se uus perremees Andres Janus ja wanna perremees Johann Kask on se kord, kui temma Johann Kask käest tallu wasta olli wõtnud nenda modu ärra leppinud, et Andres Janussel keigi wähhamb keddagi nõudmist tallu jure ei olle jänud, waid keik, miss agga seäb tallu on ollnud, on Andres Janus Johan Kask käest wasta wõtnud ja ka täieste keigiga rahhul ollnud. Selle peäle ütleb Andres Janus, et temma kül tallu wasta wõtmisse aijal olli Johan Kask ka ärra leppinud, et temma keik muud tallu warrandust wasta wõttis, agga metsaperrast ei olle temma keddagi teadnud nõuda, selle perrast, et temmal se kord weel mets waatamatta on ollnud.
Peakohtumees Thomas Welts ja wallawannem Märt Leppik ütlewad, et se kord kui Andres Janus olli Johann Kaska tallu wõtmisse aijal ärra leppinud, ei olle Andres Janus mitte üttelnud, et mets temmal wasta wõtmata jäeb, selle perrast, et mets üllewaatamata on ollnud. Waid se kord on nemmad üllepea keigi assjate ülle ärra leppinud ja ei olle ennamb mingisuggust räkimist ollnud.
Sai selle peäle mõistetud. Et mõisa härra, peakohtumehhe ja wallawannema tunnistusse järrel Andres Janus, Johann Kask ka tallu wasta wõtmisse aijal keigi tallumaade assjate ja täijelikkld ärra leppinud on, ja Andres Janussel ennamb keddagi nõuda ei olle jänud waid keigiga rahhul on ollnud ja keik täieste wasta on wõtnud, ja ka mitte metsa perrast ei olle Andres Janus wasta räkinud, waid agga keigiga rahhul ollnud, siis ei wõi nüid Andres Janus mitte keddagi ennamb Johan Kask käest nõuda, waid peab agga sellega rahhal ollema, kuidas temma isse leppinud ja tallu wõtmisse aijal tallu wasto on wõtnud. Sai kohtu käijatele kuulutud, nenda kuidas tallu rahwa seadusse ramat §§ 772 ja §§ 773 nimmetab.
Peakohtumees Thomas Welts XXX
Kohtumees Jürri Willein XXX
Kohtumees Jaan Blauwet XXX
