Awwinorme Koggokonnakohtus sel. 11mal Septembril 1870.
Koos ollid
peakohtomees Mart Jaggo.
teine kohtomees Mart Liis
kolmas kohtomees Jaan Saar.
Adrako Karjamõisa järrel N 49 krundi perremees Tomas Paas astus koggokonnakohto ette jälle omma palwega, et kui koggokonnakohhus sel. 5al Aprilil 1868. Jaan Pihlaka tallo temma suure Koggokonna wõlgade pärrast awwalikkult wälja pakkus, ning pärrast Jaan Pihlakalle sedda lubba andis temmal ommal kellegiga kaubelda kes temmale temma tallo Majade eest rohkemb annab, siis Jaan Pihlak temmale se tallo asse keige majadega nenda wiisi ärra annud, et temma Jaan Pihlakalle nende tallo majade eest 100 Robla rahha annod ja ka wakka alla põllumaad ja 15 Saado alla heinamaad igga Aasta, mis kaupa ka siis koggokonnakohhus kinnitanud ning tedda ühhe Keiserlikko Baltia Domainenhowi kohto poolest perremehheks kinnitada lasta lubbanud, nüid agga temma jo kaks üks pool Aastas perremees nende tallo maade peal ja ulk selle tallu wõlgasid ärra maksnud, siiski agga tedda weel perremehheks ei olle kinnitud, ja pallus Tomas Paas allandlikkult tedda nüid nende maade peale perremehheks kinnitada lasta.
Moistus
Ehk küll Ühhe kõrgest austatud Keiserliku Baltia krono maade wallitsusse poolest sel. 22al Augustil 1870. N: 4265 all selle koggokonnakohtule se ees kirri antud, et noored perremehhed kes 25 Aastad weel wannad ei olle, mitte perremehheks wasto ei sa woetud, siiski agga Tomas Paas jo Aastal 1868 selle Tallo peale perremehheks sanud kui sedda kõrge keiserlikku Baltia Domainenhowi käsku weel ei olnud., ning se siit poolt ettepantud Protokoll sel 5al Aprilil 1868 sub N: 43 Ühhe Keiserlikku Tartu Kreiskommissairi kohto seisma jänud, ja ei mitte Ühhe kõrgest austatud Keiserlikku Baltia Domäenhowi kohtole ette pantud sanud, peab selle pärrast se koggokonna kohhus sedda asja teistkorda selle allandlikku palwega ühhe kõrgest austud Palatile ette pannema, et Tomas Paas perremehheks kinnitud saab, sest et temma üksi omma tallo peal ellab.
Mart Jaggo XXX
Mart Liis XXX
Jaan Saar XXX
Awwinorme Koggokonnakohtus sel. 11mal Septembril 1870.
Koos ollid
peakohtomees Mart Jaggo.
teine kohtomees Mart Liis
kolmas kohtomees Jaan Saar.
Adrako Karjamõisa järrel N 49 krundi perremees Tomas Paas astus koggokonnakohto ette jälle omma palwega, et kui koggokonnakohhus sel. 5al Aprilil 1868. Jaan Pihlaka tallo temma suure Koggokonna wõlgade pärrast awwalikkult wälja pakkus, ning pärrast Jaan Pihlakalle sedda lubba andis temmal ommal kellegiga kaubelda kes temmale temma tallo Majade eest rohkemb annab, siis Jaan Pihlak temmale se tallo asse keige majadega nenda wiisi ärra annud, et temma Jaan Pihlakalle nende tallo majade eest 100 Robla rahha annod ja ka wakka alla põllumaad ja 15 Saado alla heinamaad igga Aasta, mis kaupa ka siis koggokonnakohhus kinnitanud ning tedda ühhe Keiserlikko Baltia Domainenhowi kohto poolest perremehheks kinnitada lasta lubbanud, nüid agga temma jo kaks üks pool Aastas perremees nende tallo maade peal ja ulk selle tallu wõlgasid ärra maksnud, siiski agga tedda weel perremehheks ei olle kinnitud, ja pallus Tomas Paas allandlikkult tedda nüid nende maade peale perremehheks kinnitada lasta.
Moistus
Ehk küll Ühhe kõrgest austatud Keiserliku Baltia krono maade wallitsusse poolest sel. 22al Augustil 1870. N: 4265 all selle koggokonnakohtule se ees kirri antud, et noored perremehhed kes 25 Aastad weel wannad ei olle, mitte perremehheks wasto ei sa woetud, siiski agga Tomas Paas jo Aastal 1868 selle Tallo peale perremehheks sanud kui sedda kõrge keiserlikku Baltia Domainenhowi käsku weel ei olnud., ning se siit poolt ettepantud Protokoll sel 5al Aprilil 1868 sub N: 43 Ühhe Keiserlikku Tartu Kreiskommissairi kohto seisma jänud, ja ei mitte Ühhe kõrgest austatud Keiserlikku Baltia Domäenhowi kohtole ette pantud sanud, peab selle pärrast se koggokonna kohhus sedda asja teistkorda selle allandlikku palwega ühhe kõrgest austud Palatile ette pannema, et Tomas Paas perremehheks kinnitud saab, sest et temma üksi omma tallo peal ellab.
Mart Jaggo XXX
Mart Liis XXX
Jaan Saar XXX
