Kaebas Andrus Paljasma, et Johan Spriit on tema hobese, mis 70 rbl. wäärt, puuga maha lasknud, kui ta suurt teed mööda metsa söitnud. Ta pöle mite näinud, kui Spriit puud maha saaginud, siis wast kuulnud hüidmist, kui puu ta kohas olnd ja saani kord ohjaga hobust keerda, siis olnud ja ka puu hobose selgas. 3. nädali pärast on hobone ärasurnud.

Spriit on weel pärast ütlend, kas ma pidin sind pääwa läbi ootama, ma tahtsin ka koorma meheks saada, mis pääle Paljasma ütlend, siis sa tahtsid jo nagu meelega mo hobust maha lasta.

Siis J. Spriit sai etewöetud, ja ütles, et wahimees on käskind teda sealt seda puud maharaioda. Ta saagind puu nenda, et oleks wilto tee ääre mahakukunud, aga kange wesikaare tuul puhunud pääle, sest tee olnud altuule. Puu olnd ka weel tük maad pidamas, on ta ümberwadanud, pöle kedagi näha olnud tulemas eemalt. Tuuleiling tulnud, ning puu waardiga maha wiinud; selaeal on ka Paljasma senna alla söitnud. Spriit on karjud, ärge tulge, topage, puu puu langeb.

Tunistus Peet Maro ütles, et Joh. Spriit karjond enne kui Paljasma sääl kohas olnd, mis wist pöle tuulega kuulnud - ja ta hüidnud ka, oeh, nüid tuleb hobuste seka, kui jo Paljasma al olnud. Ja nenda ta hobune puust löpetud saanud.

(Et selkorral muud midagi enam ete ei tulnud)

Nad lepisid isi oma keskis nenda, et Johan Spriit maksab Andr. Paljasmal nüid 15 rubla ja mihklipääwa ümber 1876 15 rubla wälja. Sest Paljasma arwas hobune süni kaupa 60 rubla pääle; jääb siis 30 rubla oma kahjuks. Kumbgi pöle joo seda önetust tahtnud, mi snii, kahjo pooleks arwasid.

Et sel koral muud midagi enam ete ei tulnud, sai see kiri löpetud ja 27. Märtsi k.p. kinitud.

Pääkohtomees: [allkiri]

K. Körwasmees [allkiri]

-,,- [allkiri]

K [allkiri]