Halliku mõisawalitsus, walitseja Th. Karlson, astus ette ja andis ülesse, Perametsa taluperemeeste Jüri Puik ja Aleksander Pärt karjad, 17 elajad, üks hobune ja hulk lambaid, keda tema mitte ei ole lugeda saanud, olla mõisa karjamaa peal olnud ja olla seal söönud. Tema olla parajasti juure saanud kui kari mõisa karjamaa peal olnud, ja olla siis peremees Aleksander Pärt, tema sulane ja karjapoisid kõik seal karja juures olnud, nõuab siis iga elaja ja hobuse pealt 50 kop. see on 9 rubla ja lammaste pealt üks rubla, see on kokku kümme rubla kinniwõtmise raha. Kahju ei ole mitte ametlikult ülewaadatud saanud. Aleksander Pärt kostab kaebtuse pääle, tema ei tea mitte kuda tema kari mõisakarjamaa pääle saanud on. Tema olnud küll seal ligidal tööl aga ei ole mitte enne näinud, kui walitseja sääl olnud; see olla kogematta juhtunud, ja ei luba tema midagi maksa.
Jüri Priks ütleb wälja, tema ei ole mitte oma karjusele luba annud mõisa karjamaale minna,ja ei luba ka midagi maksa. Leppituse wiisil lubawad siiski mõlemad peremehed kokku ühe numbri maa rukki lõikuse raha maksa.
Mõisawalitseja ei ole mitte selle lubamisega rahul ja palub seaduse järele ära mõista.
Kohtu mõistus: Et mõisawalitsus omale tehtud kahju mitte ametlikult üle waadata ei ole lasknud, siis ei ole mõisal mingisugust kahjutasumise nõudmist. Karja kinni wõtmise eest aga maksavad Alexander Pärt ja Jüri Priks kokku säädusliku kinniwõtmise raha üks rubla 8 pääwa sees mõisawalitsusele wälja. Otsus kuulutud kohtukäijatele seaduse § § 772 ja 773 juhatusel kellega mõisawalitsus mitte rahul ei ole ja temale õppuse kiri wälja sai antud.
Peakohtumees M. Saar
Kohtumees A Künab
Kohtumees G. Nõmm
Kirjutaja: allkiri mitteloetav.
Halliku mõisawalitsus, walitseja Th. Karlson, astus ette ja andis ülesse, Perametsa taluperemeeste Jüri Puik ja Aleksander Pärt karjad, 17 elajad, üks hobune ja hulk lambaid, keda tema mitte ei ole lugeda saanud, olla mõisa karjamaa peal olnud ja olla seal söönud. Tema olla parajasti juure saanud kui kari mõisa karjamaa peal olnud, ja olla siis peremees Aleksander Pärt, tema sulane ja karjapoisid kõik seal karja juures olnud, nõuab siis iga elaja ja hobuse pealt 50 kop. see on 9 rubla ja lammaste pealt üks rubla, see on kokku kümme rubla kinniwõtmise raha. Kahju ei ole mitte ametlikult ülewaadatud saanud. Aleksander Pärt kostab kaebtuse pääle, tema ei tea mitte kuda tema kari mõisakarjamaa pääle saanud on. Tema olnud küll seal ligidal tööl aga ei ole mitte enne näinud, kui walitseja sääl olnud; see olla kogematta juhtunud, ja ei luba tema midagi maksa.
Jüri Priks ütleb wälja, tema ei ole mitte oma karjusele luba annud mõisa karjamaale minna,ja ei luba ka midagi maksa. Leppituse wiisil lubawad siiski mõlemad peremehed kokku ühe numbri maa rukki lõikuse raha maksa.
Mõisawalitseja ei ole mitte selle lubamisega rahul ja palub seaduse järele ära mõista.
Kohtu mõistus: Et mõisawalitsus omale tehtud kahju mitte ametlikult üle waadata ei ole lasknud, siis ei ole mõisal mingisugust kahjutasumise nõudmist. Karja kinni wõtmise eest aga maksavad Alexander Pärt ja Jüri Priks kokku säädusliku kinniwõtmise raha üks rubla 8 pääwa sees mõisawalitsusele wälja. Otsus kuulutud kohtukäijatele seaduse § § 772 ja 773 juhatusel kellega mõisawalitsus mitte rahul ei ole ja temale õppuse kiri wälja sai antud.
Peakohtumees M. Saar
Kohtumees A Künab
Kohtumees G. Nõmm
Kirjutaja: allkiri mitteloetav.
