Üles andis Liiwi mõisa junkur J. Sits, et mõisa sigade poisid Jaan Habermann ja Kaarl Mansberg olla minewa laupäew wõi pühapäew ühte siga, mis 100 naela raske ja 10 Rubla wart oli nenda kiwiga wiskanud et see esmaspäewa homiku surnud leitud, ja teine pois Kaarl Mansberg olla koju läinud ja mitte änam sigade juure tulnud; omiti olnud nendel kaup terwe aasta peab tehtud.
Sai Kaarl Mansberg kutsutud ja kusitud miks ta moisast ära läks? Ta wastas, et tema õed olla teda kodu keelnud änam sigade juure minemast sest et isa moisas sibi abiks käib. Tema ei olla ka mitte sigu wisand waid see teine. Tema olla sui otsa teist keelanud sigu loopimast aga ta ei olla kuulanud. Siga olla pühapäew wisatud kui tema kodu olnud, ja ema olnud siis tema eest. Et ta sigade juurest ära jäänud olla ta rumalus olnud.
Jaan Habermann (teine sigade pois) sai üle kuulamise alla kutsutud. See wastab et tema ei olla wiskanud waid teine ehk ta kül seda mitte näinud ei olla, mill siga surma sai. Teine loopida nenda samma sigu kui tema.
Said weel suud suud wastu kutsutud, aga teine ajab teise süiks muud midagi.
Kaarl Mansbergi ema, kes pühapäew poisi eest sigus olnud tuli ja ütles, et ta ka just seda ei olla näinud kui siga wisati, aga ta olla kohe lolliks jäänud. Teised inimesed öölnud: Katsuge aga hingega lauta ajada, kes siis teab mis haigusesse ta ära suri, aga selgemat tunnistust ei saanud kuidagi wiisi. Seepärast mõistis kohus ei poisid lapse hirmu peawad saama. Jaan Habermann 10 hoopi kiwi wiskamise pärast ja Kaarl Mansberg 15 hoopi seepärast et ta ilma lubata mõisast ära läks.
Kohtu wanem: Kaarl Willemson XXX
Kõrwamehed: Jüri Peetroff XXX Mart Habermann XXX
Kirjutaja: J Peetmann <allkiri>
Üles andis Liiwi mõisa junkur J. Sits, et mõisa sigade poisid Jaan Habermann ja Kaarl Mansberg olla minewa laupäew wõi pühapäew ühte siga, mis 100 naela raske ja 10 Rubla wart oli nenda kiwiga wiskanud et see esmaspäewa homiku surnud leitud, ja teine pois Kaarl Mansberg olla koju läinud ja mitte änam sigade juure tulnud; omiti olnud nendel kaup terwe aasta peab tehtud.
Sai Kaarl Mansberg kutsutud ja kusitud miks ta moisast ära läks? Ta wastas, et tema õed olla teda kodu keelnud änam sigade juure minemast sest et isa moisas sibi abiks käib. Tema ei olla ka mitte sigu wisand waid see teine. Tema olla sui otsa teist keelanud sigu loopimast aga ta ei olla kuulanud. Siga olla pühapäew wisatud kui tema kodu olnud, ja ema olnud siis tema eest. Et ta sigade juurest ära jäänud olla ta rumalus olnud.
Jaan Habermann (teine sigade pois) sai üle kuulamise alla kutsutud. See wastab et tema ei olla wiskanud waid teine ehk ta kül seda mitte näinud ei olla, mill siga surma sai. Teine loopida nenda samma sigu kui tema.
Said weel suud suud wastu kutsutud, aga teine ajab teise süiks muud midagi.
Kaarl Mansbergi ema, kes pühapäew poisi eest sigus olnud tuli ja ütles, et ta ka just seda ei olla näinud kui siga wisati, aga ta olla kohe lolliks jäänud. Teised inimesed öölnud: Katsuge aga hingega lauta ajada, kes siis teab mis haigusesse ta ära suri, aga selgemat tunnistust ei saanud kuidagi wiisi. Seepärast mõistis kohus ei poisid lapse hirmu peawad saama. Jaan Habermann 10 hoopi kiwi wiskamise pärast ja Kaarl Mansberg 15 hoopi seepärast et ta ilma lubata mõisast ära läks.
Kohtu wanem: Kaarl Willemson XXX
Kõrwamehed: Jüri Peetroff XXX Mart Habermann XXX
Kirjutaja: J Peetmann <allkiri>
