Halliku mõisawalitsus, walitseja Th. Karelson, astus ette ja andis ülesse, Kusta Laumets ja Karel Lea olla heinategemise aeg mõisa heinamaa pealt maha niidetud rohtu warastanud kumbki ühe wankriwahe täie. Karel Leal arwab kuiwanud pealt 3 puuda heinu peal olnud olema. Nõuab kummagi käest heinte eest 1 Rub. 20 kop. kolme puuda eest ja warguse eest palub seaduslikult trahwida. Karel Lea kostab kaebtuse peale, mõisawalitseja olla lubanud hobusele heinu ette panna ja olla seda ka nimelt käskinud, et hobused heinamaad mitte ära ei tallaks. Kui hein niidetud saanud, jäänud hobusest arwata üks kainla täis heinu wankrile: rohkem ei ole temal mitte olnud, ja ei ole tema ka mitte warastada tahtnud. Kusta Laumets on wäljajäänud. Karel Passel ütleb wälja, Karel Leal olnud toorest mõisa rohtu arwata kolm puuda wankri peal. Niisama olnud ka Kusta Laumetsal arwata 3 puuda torest rohtu peal. Madis Martinson ütleb wälja, tema näinud, et Kusta Laumetsal wankri redelite wahelikus ka wikatid, muu kraam ja tema oma heina kars arwata leesika heintega olnud, ühe kuue pääl üks kainla täis toorest rohtu olnud. Kohtukäijad, walitseja ja Karel Lea, said ettetarwitud ja neile eeskäinud tunnistused awaldud.
Kohtu mõistus: Et Karel Lea wankril tunnistaja Karel Passli ütlemise järele 3 puuda toorest rohtu oli; kust umbes üks puud kuiwi heinu oleks saanud, siis maksab Karel Lea selle puuda heinte eest 30 Kop. mõisawalitsusele ja oma woliga rohu wõtmise eest 30 kop. waeste laadiku 8 pääwa sees wälja. Otsus kuulutud kohtukäijatele seaduse § § 772 ja 773 juhatusel, kellega nemad rahul olid.
Peakohtumees M. Saar
Kohtumees A Künab
Kohtumees K Nõmm
Kirjutaja: allkiri mitteloetav.
Halliku mõisawalitsus, walitseja Th. Karelson, astus ette ja andis ülesse, Kusta Laumets ja Karel Lea olla heinategemise aeg mõisa heinamaa pealt maha niidetud rohtu warastanud kumbki ühe wankriwahe täie. Karel Leal arwab kuiwanud pealt 3 puuda heinu peal olnud olema. Nõuab kummagi käest heinte eest 1 Rub. 20 kop. kolme puuda eest ja warguse eest palub seaduslikult trahwida. Karel Lea kostab kaebtuse peale, mõisawalitseja olla lubanud hobusele heinu ette panna ja olla seda ka nimelt käskinud, et hobused heinamaad mitte ära ei tallaks. Kui hein niidetud saanud, jäänud hobusest arwata üks kainla täis heinu wankrile: rohkem ei ole temal mitte olnud, ja ei ole tema ka mitte warastada tahtnud. Kusta Laumets on wäljajäänud. Karel Passel ütleb wälja, Karel Leal olnud toorest mõisa rohtu arwata kolm puuda wankri peal. Niisama olnud ka Kusta Laumetsal arwata 3 puuda torest rohtu peal. Madis Martinson ütleb wälja, tema näinud, et Kusta Laumetsal wankri redelite wahelikus ka wikatid, muu kraam ja tema oma heina kars arwata leesika heintega olnud, ühe kuue pääl üks kainla täis toorest rohtu olnud. Kohtukäijad, walitseja ja Karel Lea, said ettetarwitud ja neile eeskäinud tunnistused awaldud.
Kohtu mõistus: Et Karel Lea wankril tunnistaja Karel Passli ütlemise järele 3 puuda toorest rohtu oli; kust umbes üks puud kuiwi heinu oleks saanud, siis maksab Karel Lea selle puuda heinte eest 30 Kop. mõisawalitsusele ja oma woliga rohu wõtmise eest 30 kop. waeste laadiku 8 pääwa sees wälja. Otsus kuulutud kohtukäijatele seaduse § § 772 ja 773 juhatusel, kellega nemad rahul olid.
Peakohtumees M. Saar
Kohtumees A Künab
Kohtumees K Nõmm
Kirjutaja: allkiri mitteloetav.
