Halliku mõisa renthärra Anderson astus ette ja andis ülesse, Juhan Kriiska olla omale ühe maja, mis mõisa maa peal seisab ja olla Jüripääwal s.a. sisse elama tulnud, ilma et mõisawalitsuse käest mingisugust luba oleks küsinud. Kriiskale saanud üteldud, et Jaanipääwal s.a. oma maja ära pidanud wedama, seda pole aga Kriiska mitte teinud. Sellepärast nõuab mõisawalitsus, et kogukonna kohtu poolt mõistetud saaks, et Juhan Kriiska oma maja sealt mõisa maa pealt ära peab wedama. Juhan Kriiska kostab kaebtuse pääle, tema olla selle maja ostnud ja olla see maja juba
kümme aastad seal seisnud ja olla Jüri Uuk kelle maa peal see maja seisab, temale luba annud seda maja osta, ja olla Jüri Uuk ka selle tarwis mõisawalitsuse käest saanud. Mõisa renthärra ütleb, et Jüri Uukil, kes mõisakantnik on, ühtki õigust ega woli ei olnud. Juhan Uukile luba anda endale mõisa maa peal maja osta. Endise maja omaniku, wana soldati Kustaw Kursile ei oleks mõisawalitsus, mitte keelanud seal majas elamast, aga ilma lubata sinna elama tulnud Juhan Kriiskal ei luba seda mitte ja jääb oma nõudmise juure.
Juhan Kriiska ei luba oma maja mitte ära wedada, kui mõisawalitsus temale maja wälja maksab, siis lubab sealt wälja minna. Jüri Uuk ütleb, et mõisawalitsus mitte ei olle luba annud et maja Juhan Kriiskale wäljamüüdud saab nõnda et Kriiska sinna elama tuleb, ja olla tema seda ka Juhan Kriiskale awaldanud.
Kohtu mõistus: Et riiu all seisew maja juba kaua aega sellesama koha peal mõisa maa pääl seisnud on ja kui tema ehitatud sai, siis see ometigi mõisa lubaga pidi sündima, ja sellel majal juba mitmes omanik on, ilma et mõisawalitsus maja ära wedamist oleks nõudnud, siis saab Halliku mõisawalitsusele kaebtus maja ära wedamise pärast tühjaks mõistetud. Otsus kuulutud kohtukäijatele seaduse § § 772 ja 773 juhatusel kellega mõisawalitsus mitte rahul ei ole ja temale õppuse kiri wälja sai antud.
Peakohtumees: M. Saar
Kohtumees A. Künab
Kohtumees K. Nõmm
Kirjutaja. allkiri mitteloetav.
Halliku mõisa renthärra Anderson astus ette ja andis ülesse, Juhan Kriiska olla omale ühe maja, mis mõisa maa peal seisab ja olla Jüripääwal s.a. sisse elama tulnud, ilma et mõisawalitsuse käest mingisugust luba oleks küsinud. Kriiskale saanud üteldud, et Jaanipääwal s.a. oma maja ära pidanud wedama, seda pole aga Kriiska mitte teinud. Sellepärast nõuab mõisawalitsus, et kogukonna kohtu poolt mõistetud saaks, et Juhan Kriiska oma maja sealt mõisa maa pealt ära peab wedama. Juhan Kriiska kostab kaebtuse pääle, tema olla selle maja ostnud ja olla see maja juba
kümme aastad seal seisnud ja olla Jüri Uuk kelle maa peal see maja seisab, temale luba annud seda maja osta, ja olla Jüri Uuk ka selle tarwis mõisawalitsuse käest saanud. Mõisa renthärra ütleb, et Jüri Uukil, kes mõisakantnik on, ühtki õigust ega woli ei olnud. Juhan Uukile luba anda endale mõisa maa peal maja osta. Endise maja omaniku, wana soldati Kustaw Kursile ei oleks mõisawalitsus, mitte keelanud seal majas elamast, aga ilma lubata sinna elama tulnud Juhan Kriiskal ei luba seda mitte ja jääb oma nõudmise juure.
Juhan Kriiska ei luba oma maja mitte ära wedada, kui mõisawalitsus temale maja wälja maksab, siis lubab sealt wälja minna. Jüri Uuk ütleb, et mõisawalitsus mitte ei olle luba annud et maja Juhan Kriiskale wäljamüüdud saab nõnda et Kriiska sinna elama tuleb, ja olla tema seda ka Juhan Kriiskale awaldanud.
Kohtu mõistus: Et riiu all seisew maja juba kaua aega sellesama koha peal mõisa maa pääl seisnud on ja kui tema ehitatud sai, siis see ometigi mõisa lubaga pidi sündima, ja sellel majal juba mitmes omanik on, ilma et mõisawalitsus maja ära wedamist oleks nõudnud, siis saab Halliku mõisawalitsusele kaebtus maja ära wedamise pärast tühjaks mõistetud. Otsus kuulutud kohtukäijatele seaduse § § 772 ja 773 juhatusel kellega mõisawalitsus mitte rahul ei ole ja temale õppuse kiri wälja sai antud.
Peakohtumees: M. Saar
Kohtumees A. Künab
Kohtumees K. Nõmm
Kirjutaja. allkiri mitteloetav.
