Sisse kaebas Liiwilt Mihkel Habermann et, kui tema oma sauna Jaan Mändile ära müidnud siis pidanud Jaan temale aida luku eest 2 rubla andma, mis aga Jaan mitte ei taha wälja maksta.

Pealegi olla nemad sell ajal, kui ta ise kottu ära olnud, oma kraami senna kolinud, ja sell ajal kadunud temal wäikse naha kasti seest kolm rubla raha ära, mis tema ka nende suiks arwab, ja tahab kätte saada; kui mitte, siis tahab kohut käima hakata, et ta sauna tagasi saaks.

Jaan Mänd aga ütleb, et nemad sauna on kaemeeste Willem Mamersi ja Kaarl Kleisooni juures olemisel selle sauna ostnud selle kaubaga et luk pidanud aidaga ühes ostjale jääma; ka öölnud Mihkel, et nemad wõida kas hoomepäew sisse kolida. Mihkel ei olla kolimise aegas kül mitte ise kodu olnud, aga ta naine Tiina olnud ise kodu, ja kui nemad Mihkli järele küsinud, ei olla Tiina neile mitte öölnud kus Mihkel läinud oli, ja et juba paar nädalat ostmise ajast mööda oli läinud, pannud naad ente kraami aita, aga raha ei olla nemad mitte wõtnud ega taha ka seda ilma asjata maksta.

Jaani käemehed nimetud Willem, ja Kaarel kutsuti ette, ja nemad tunnistasid, et seekord pidanud luk aidaga ühes jääma. Mihklil ei olla mitte käemehi olnud, ja kui nemad nende puudust Mihklile meele tuletanud, wastanud Mihkel, et temal käemehi tarwis ei olla ja wõtnud raha kõik nende nähes wastu.

Et Jaan Maksta ei taha ja Mihklil tunnistust ei ole, ei wõinud kohus muud kui neid lepitada katsuda mis aga korda ei läinud; Mihkel tahab aga protokolli suuremasse kohtusse minemiseks

Jääb tulewaks kohtu päewaks seletada.