Mihkel Habermann kaebas weel, et Kaarl Toomberg Liiwi mõisa sulane olla 1885 a. Koluwere laadal tema käest 3 rubla raha laenanud mis ta aga mitte ära maksta ei tahta. Nüüd läinud ta selle raha järele aga saanud Kaarli naese käest weel sõimata.

Kohtu kutsumise peale astus Kaarl Toomberg ette ja ütles, et tal mitte kolme waid üks rubla Mihklile maksta ei olla mis ta kiriku all kortsis olla laenanud. Mihkli enese tellimise peale pannud ta moona wälja wõtmise aegas ühe waka rukit kotiga mõisa aita Mihkli jäuks, selle raha ette, ja Mihkel lubanud siis weel raha korwa maksta; aga Mihkel ei olla mitte järele läinud kuna mõisa kirjutaja selle wiimaks salwe tagasi puisdata lasknud.

Et Kaarli jutud wäga kõikuwad olid ja mitmes kohas tunnistasiwad et ta kolm rupla on laenanud ja Mihkel ka wila asjast ühtigi ei teada mõistis kohus, et Kaarl selle wõla peab teiseks kohtu päewaks Mihklile wälja maksma. Kui mitte siis saab trahwitud.