Sisse kaebas Liiwelt Mõrdu Uuetoa peremees Willem Paemaa, et ta om rendi koha maadest pooled maad Jaan Randese kätte annud selle kaubaga, et Jaan temale poole renti, ja poole kõigist maksudest mis Uuetoa koha peale langewad, lubanud maksta. Pool renti on 55 rubla. Nende kaupa olla Kütü Hansu Willem Liiwentaal pealt kuulnud. Jaan olla aga 38 rubla 50 kop ära maksnud ja 16 rubla 50 kop weel tasumata.
Küti hansu peremees Willem Liiwentaal astus ette ja ütles wälja, et Jaan ja Willem minewa talwe Kütihansule tulnud teda käemeheks kutsuma, aga ta ei olla mitte läinud. Jaan Randes öölnud et neil käemeest tarwis ei olla, muud kui aga, et Willem pealt waataks, kui naad teine teisele raha maksawad, sest et lumi maas on ja põldu silmaga ei näe. Willem öölnud siis:"Need pooled maad, mis minewa aasta Kaarl Patsneri kaes olid, saad sa enese kätte; ruki oras on küll aru ja wõib umbes arwata paar külimittu seemet sisse külwata. Kople heina teeme kokku walmis ja kuhja wõtame talwel pooleks ja maksad siis seega poole kõigist maksudest, mis Uuetoa koha peale langewad."
Maade suurusest ei olla Willem rääkida teadnud. Ta (Willem Liiwentaal) arwanud siis Lepiku koha suuruse järele, kelle peremees rääkida, et ta kaks tsetwerti rukit aastas maha külwata.
Jaan Randes (Wene usku) ütleb, et tall enam sugugi oma poolde maade eest Willemale maksta ei olla, sest ta ei olla kohu täitgi leiba oma maa pealt saanud. Kauba sees lubanud Willem temale 5 wakamaad ruki orast anda, et olla aga enam annud kui kolm wakamaad. Baroni härra kinkinud Willemale 19 rubla renti tagasi, aga sest rahast ei olla Willem tema wõla tasumiseks sugugi arwanud; Polla ka temale Uuetoa marja puu aja wiljast sugugi antud ja peale selle wõtnud Willem tema kaks kardule panemise päewa raha mõisast weälja omale.
Willem wastas et tema ei olla mitte Jaani kardule panemise hinda mõisast wälja wõtnud, waid kui Jaanil teenitud on, siis on alles wälja wõtmata.
Kohus arwas küll, et kui kõik maksud ja maad pooleks on, siis peaks ka tagasi kingitud rendi rahast 9 rub 50 kop. Jaani wõla tasumiseks langema ja jäeks Jaanil weel Willemale 7 rubla 50 kop. maksta Jaan ei ole aga sellega rahul ja nõuab suuremat kohut.
Et aga Willemal mõisa päris härra poolt ühtegi tunnistust ei ole ette naidata, et temale maade wälja rentimine lubatud on, nagu Eestimaa talu r. sead §93 seda nõuab, ei wõi walla kohus seda seletada pealegi käib see üle walla kohtu mõistuse, seepärast saab palutud Et Keiserlik Kullama Kihelkonna kohus seda seletaks
Sisse kaebas Liiwelt Mõrdu Uuetoa peremees Willem Paemaa, et ta om rendi koha maadest pooled maad Jaan Randese kätte annud selle kaubaga, et Jaan temale poole renti, ja poole kõigist maksudest mis Uuetoa koha peale langewad, lubanud maksta. Pool renti on 55 rubla. Nende kaupa olla Kütü Hansu Willem Liiwentaal pealt kuulnud. Jaan olla aga 38 rubla 50 kop ära maksnud ja 16 rubla 50 kop weel tasumata.
Küti hansu peremees Willem Liiwentaal astus ette ja ütles wälja, et Jaan ja Willem minewa talwe Kütihansule tulnud teda käemeheks kutsuma, aga ta ei olla mitte läinud. Jaan Randes öölnud et neil käemeest tarwis ei olla, muud kui aga, et Willem pealt waataks, kui naad teine teisele raha maksawad, sest et lumi maas on ja põldu silmaga ei näe. Willem öölnud siis:"Need pooled maad, mis minewa aasta Kaarl Patsneri kaes olid, saad sa enese kätte; ruki oras on küll aru ja wõib umbes arwata paar külimittu seemet sisse külwata. Kople heina teeme kokku walmis ja kuhja wõtame talwel pooleks ja maksad siis seega poole kõigist maksudest, mis Uuetoa koha peale langewad."
Maade suurusest ei olla Willem rääkida teadnud. Ta (Willem Liiwentaal) arwanud siis Lepiku koha suuruse järele, kelle peremees rääkida, et ta kaks tsetwerti rukit aastas maha külwata.
Jaan Randes (Wene usku) ütleb, et tall enam sugugi oma poolde maade eest Willemale maksta ei olla, sest ta ei olla kohu täitgi leiba oma maa pealt saanud. Kauba sees lubanud Willem temale 5 wakamaad ruki orast anda, et olla aga enam annud kui kolm wakamaad. Baroni härra kinkinud Willemale 19 rubla renti tagasi, aga sest rahast ei olla Willem tema wõla tasumiseks sugugi arwanud; Polla ka temale Uuetoa marja puu aja wiljast sugugi antud ja peale selle wõtnud Willem tema kaks kardule panemise päewa raha mõisast weälja omale.
Willem wastas et tema ei olla mitte Jaani kardule panemise hinda mõisast wälja wõtnud, waid kui Jaanil teenitud on, siis on alles wälja wõtmata.
Kohus arwas küll, et kui kõik maksud ja maad pooleks on, siis peaks ka tagasi kingitud rendi rahast 9 rub 50 kop. Jaani wõla tasumiseks langema ja jäeks Jaanil weel Willemale 7 rubla 50 kop. maksta Jaan ei ole aga sellega rahul ja nõuab suuremat kohut.
Et aga Willemal mõisa päris härra poolt ühtegi tunnistust ei ole ette naidata, et temale maade wälja rentimine lubatud on, nagu Eestimaa talu r. sead §93 seda nõuab, ei wõi walla kohus seda seletada pealegi käib see üle walla kohtu mõistuse, seepärast saab palutud Et Keiserlik Kullama Kihelkonna kohus seda seletaks
