Liiwi mõisa walitsuse nimel kaebas Obasalu aedamees J. Walge, et Kolowerest Warese peremehe loomad mõisa maa peale tulnud; kolm looma kunni põllale kardule wõtjate juure, 6 aga jäänud heinamaa peale kust põlluwaht neid kinni ajanud. Loomade karjane ajanud aga ilma lubata ära ja juhtunud aga tema wastu tulema. Ta küsimise peale: Kes kätte andis? wastanud pois: Üks isanda moodi mees, uur oli taskus andis kätte ja isa maksis raha wälja. Ta ei olla keelata teadnud ja lasknud minna. Koju tulles saanud ta teada, et keski neid katte ei olla annud; sõitnud ratsa järele ja ajanud loomad kalju wahe äärest tagasi. Õhtu annud ta loomad mõisa lubaga kätte; aga laenatust (raha olla alles tasumata
Warese peremees Jüri Silberwelt astus ette ja wastas et aedamehel ei oleks mitte õigus olnud loomi tagasi ajada, weel wähem poissi maha wisata, nagu Juhan teinud. Loomad podeda weel seda lugu ja ta olla seda kuulda saades haigeks ehmatanud.
Karjane, peremehe poeg Kustas (alla ealine) tunnistab, et talupoja mees olla loomad talle kätte andnud, ta ei olla teda tunnud. Ta kaks looma tulnud esiteks üle walli Liiwi maa peale, selle ajaga kui ta kraawist joonud tulnud ka teised ja kaks poissi peksnud teda ja ajanud ta loomad ära, ta ei olla neid tunnud.
Põllu waht Hans Matteus tunnistab, et ta olla kardule wõtjate juures olnud kui kolm looma põllu ääres olewa kuhja alla läinud. Neid ära aja minnes leidnud ta weel 6 looma metsast, ajanud need põllu peale ja saatnud oma poja Juhannese ja Jaan Wuksiga need loomad karja aega. Karjane tulnud siis neile wastu ja tahtnud loomi kätte saada.
Warese peremehe küsimise peale: Miks sa siis loomi kätte ei annud, kui perenaene järel käis? wastas aedamees, et perenaene mõisas käinud loomi kätte palumas ja sealt kirja toonud, et kolm looma olla kinni olnud mis lahti lubatud, nõnda on naene ise kuus looma ülesandmata sa selle läbi ka lahti laksmise luba loomata jätnud ja see läbi ainult kolm looma esiteks kätte saanud. Pois aga katsunud loomi, et pime joba olnud, weel kaks kord salaja ära ajada, mis kurda ei olla läinud; wiimaks annud siis kõik kätte.
Et tallitaja, kes loomadest tehtud kahju waatamas käis, Mangerihti kohtu käsu järel kottu ära oli ei wõinud kohus see kord otsust teha ja sai lähema kohtu päewa peale.
Premehe kaebtus poisi peksu ja loomade wigaseks ajamise üle, ei wõinud sell põhjusel ette wõetud saada, et ta seda ütles Kolowere maa peal sündinud olewad ja sai teda ka senna juhatud.
Liiwi mõisa walitsuse nimel kaebas Obasalu aedamees J. Walge, et Kolowerest Warese peremehe loomad mõisa maa peale tulnud; kolm looma kunni põllale kardule wõtjate juure, 6 aga jäänud heinamaa peale kust põlluwaht neid kinni ajanud. Loomade karjane ajanud aga ilma lubata ära ja juhtunud aga tema wastu tulema. Ta küsimise peale: Kes kätte andis? wastanud pois: Üks isanda moodi mees, uur oli taskus andis kätte ja isa maksis raha wälja. Ta ei olla keelata teadnud ja lasknud minna. Koju tulles saanud ta teada, et keski neid katte ei olla annud; sõitnud ratsa järele ja ajanud loomad kalju wahe äärest tagasi. Õhtu annud ta loomad mõisa lubaga kätte; aga laenatust (raha olla alles tasumata
Warese peremees Jüri Silberwelt astus ette ja wastas et aedamehel ei oleks mitte õigus olnud loomi tagasi ajada, weel wähem poissi maha wisata, nagu Juhan teinud. Loomad podeda weel seda lugu ja ta olla seda kuulda saades haigeks ehmatanud.
Karjane, peremehe poeg Kustas (alla ealine) tunnistab, et talupoja mees olla loomad talle kätte andnud, ta ei olla teda tunnud. Ta kaks looma tulnud esiteks üle walli Liiwi maa peale, selle ajaga kui ta kraawist joonud tulnud ka teised ja kaks poissi peksnud teda ja ajanud ta loomad ära, ta ei olla neid tunnud.
Põllu waht Hans Matteus tunnistab, et ta olla kardule wõtjate juures olnud kui kolm looma põllu ääres olewa kuhja alla läinud. Neid ära aja minnes leidnud ta weel 6 looma metsast, ajanud need põllu peale ja saatnud oma poja Juhannese ja Jaan Wuksiga need loomad karja aega. Karjane tulnud siis neile wastu ja tahtnud loomi kätte saada.
Warese peremehe küsimise peale: Miks sa siis loomi kätte ei annud, kui perenaene järel käis? wastas aedamees, et perenaene mõisas käinud loomi kätte palumas ja sealt kirja toonud, et kolm looma olla kinni olnud mis lahti lubatud, nõnda on naene ise kuus looma ülesandmata sa selle läbi ka lahti laksmise luba loomata jätnud ja see läbi ainult kolm looma esiteks kätte saanud. Pois aga katsunud loomi, et pime joba olnud, weel kaks kord salaja ära ajada, mis kurda ei olla läinud; wiimaks annud siis kõik kätte.
Et tallitaja, kes loomadest tehtud kahju waatamas käis, Mangerihti kohtu käsu järel kottu ära oli ei wõinud kohus see kord otsust teha ja sai lähema kohtu päewa peale.
Premehe kaebtus poisi peksu ja loomade wigaseks ajamise üle, ei wõinud sell põhjusel ette wõetud saada, et ta seda ütles Kolowere maa peal sündinud olewad ja sai teda ka senna juhatud.
