PROTOKOLL

Liivi: Kohtuistungite protokollid (1881-1890)

LeidandmedEAA.2810.1.3
Kaader
81
82
Daatum14.10.1889
Protokolli numberN11_juure
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Märkused

Pooleli

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Peetmann Kirjutaja
Willem Siimon Kohtumees
Hans Mändwaldt Peakohtumees
Kaarl Habermann Kohtumees

Astus ette Jaan Saller ja ütles et ta selle kohtu otsusega rahul ei ole, mis 9mal Septembril 1889 patja warguse üle tehtud on. Tal olla ka tunnistusi weel ses asjus ette tuua et see padi tõeste tema naesele kingitud olla, ja see olla nimelt Maidlast Kokka Hans.

Ka saadeti Maidla kog. kohtust kohtu wanema all kirjaga järgmine tunnistus, mille pohjusel see asi siis weel kord ette sai wõetud. Tunnistuse kiri käib sõna sõnalt nõnda:

"Eestimaa tal. r. s. §862 põhjusel on Mari Saller Maidla walla kohtumehe J Maalbergi ees jargmiselt tunnistanud:"Aastal 1888 umbes Jaani päewa ümber saatsin mina Kullama Kiriku wallast Wiio Maalbergiga maale.

See kord oli minu ema hirmus haige, nii et temale kaunis raskeks läks sõitu wälja kannatada. Et wanal inimesel pisutki pehmem ja parem istuda oleks, andsin mina omast käest temale ühe padja istumise alla, padi oli hakitud sulgedega täidetud (mitte udu sulgega). Peale selle suri minu ema ära ja padi jäi Kurja Küla peresse Wio Maalbergi kätte. Sügisel tulin mina Tallinnast kord wälja ja õmblesin ühes Wio Maalbergiga selle padjale uue püüri umber. Riide ostsin mina ja sellest jai weel tükkisid järele, mis praegu Wio Maalbergi juures on.

Kewadel heitis minu wend Jaan abielusse ja mina andsin selle kõnesolewa padja temale pulma kingituseks."

Wiio Maalberg, kes padja püüri umberomblemise juures ise tegew on olnud, annab üles, et padja püüriks padja jämeduse järele umbes kaks küinart ja üks pool kortnat riiet kulus ja pitkus oli seest niisugune, see on nii pitk, kui siin juures olew riide pael on, mis just puuri riide äärest käristud on, mis siis ka wärwi poolest riidega ühte peab minema. Ka nägin mina, et seal padja sees raiutud suled olewad.

Mari Saller palub ka teada, et, kui tema siin antud tunnistus mõnestükkis puudulik peaks olema, siis tema oma raisatud päewade tasumise eest walmis on Tallinnast maale tulema ja Liiwi walla kohtu ees suu sõnalist tunnistust andma.

Et tunnistusi alles lähemaks kohtu päewaks wõimalik kutsuda on, jäeb see kord pooleli.

Mari Salleri tunnistus ei maksa aga Eestimaa t. r. s. §859 punkt 9 järel mitte.

Astus ette Jaan Saller ja ütles et ta selle kohtu otsusega rahul ei ole, mis 9mal Septembril 1889 patja warguse üle tehtud on. Tal olla ka tunnistusi weel ses asjus ette tuua et see padi tõeste tema naesele kingitud olla, ja see olla nimelt Maidlast Kokka Hans.

Ka saadeti Maidla kog. kohtust kohtu wanema all kirjaga järgmine tunnistus, mille pohjusel see asi siis weel kord ette sai wõetud. Tunnistuse kiri käib sõna sõnalt nõnda:

"Eestimaa tal. r. s. §862 põhjusel on Mari Saller Maidla walla kohtumehe J Maalbergi ees jargmiselt tunnistanud:"Aastal 1888 umbes Jaani päewa ümber saatsin mina Kullama Kiriku wallast Wiio Maalbergiga maale.

See kord oli minu ema hirmus haige, nii et temale kaunis raskeks läks sõitu wälja kannatada. Et wanal inimesel pisutki pehmem ja parem istuda oleks, andsin mina omast käest temale ühe padja istumise alla, padi oli hakitud sulgedega täidetud (mitte udu sulgega). Peale selle suri minu ema ära ja padi jäi Kurja Küla peresse Wio Maalbergi kätte. Sügisel tulin mina Tallinnast kord wälja ja õmblesin ühes Wio Maalbergiga selle padjale uue püüri umber. Riide ostsin mina ja sellest jai weel tükkisid järele, mis praegu Wio Maalbergi juures on.

Kewadel heitis minu wend Jaan abielusse ja mina andsin selle kõnesolewa padja temale pulma kingituseks."

Wiio Maalberg, kes padja püüri umberomblemise juures ise tegew on olnud, annab üles, et padja püüriks padja jämeduse järele umbes kaks küinart ja üks pool kortnat riiet kulus ja pitkus oli seest niisugune, see on nii pitk, kui siin juures olew riide pael on, mis just puuri riide äärest käristud on, mis siis ka wärwi poolest riidega ühte peab minema. Ka nägin mina, et seal padja sees raiutud suled olewad.

Mari Saller palub ka teada, et, kui tema siin antud tunnistus mõnestükkis puudulik peaks olema, siis tema oma raisatud päewade tasumise eest walmis on Tallinnast maale tulema ja Liiwi walla kohtu ees suu sõnalist tunnistust andma.

Et tunnistusi alles lähemaks kohtu päewaks wõimalik kutsuda on, jäeb see kord pooleli.

Mari Salleri tunnistus ei maksa aga Eestimaa t. r. s. §859 punkt 9 järel mitte.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS