Sisse kaebas jälle Hansu naene Anna et nemad sugugi kokku lepimisega korda ei sa ja ikka tülitsewad; seepärast ka ta juures elada ei wõida ja tahta nii hästi kui ta tüttar Liisu, teisale lüija, (iseäranis seepärast, et ta neid sagedaste peksta) ja paluwad et Liisu lehm, mida nemad Liisule annud aga isa nüid tagasi wõtta tahab saaks Liisu (nende tütre) omaks mõistetud ja antud. Et aga nendel wõimalik ei olla lehma pidada seepärast tahta nemad selle lehma ära müia ja ollagi juba 20 r. pakutud.

Hans Kreisen sai ette kutsutud ja üle kuulatud. Ta wastas et ta naene ja tüttar ilmaaegu ta peale kaewata, ja oma kange wõimuse pärast temast eemale lüia. Lehma tagasi ostmise õigus on aga tema oma, ja ei luba enam anda kui aga 10 rubla, sest ta olla selle lehma kahe aasta eest 10 rubla eest ostnud aga kunni seia maale teda kaswatanud ja üles pidanud.

Ta naene Anna ja tüttar Liisu wastasid, et Hans mitte üksi seda lehma kaswatanud ei ole waid nemad kolmekesi kokku.

Kohus kuulas nende waidlemised üle ja tegi, et nemad kuidagi kokku ei leppinud, otsuseks et see raha mis lehma eest oli 10 rubla pakutakse peab saama kolmeks arwatud järgmeselt:

Kui lehma eest 20 rubla pakutakse, siis ssaab 10 rubla kolmeks jägatud ja iga üks pärib sest ühe osa ja peaks Hans siis, kui ta lehma tahaks selle tähendud hinna eest tagasi osta, tasuma Tütre Liisule lehma ette 13 rubla 33 kop oma naese Annale lehma kaswatamise eest 3r 33k. ja jäeks siis seega 3r 33 kop ta kaswatamise eest temale.

Kohtu wanem: H. Mändwald <allkiri>

Kõrwamehed:  Willem Siimon XXX Karl Habermann XXX
Kirjutaja: J Peetmann <allkiri>