Ollid koos: Kõik kohtomehhet.
Kaibas Wanna Anze moisa wallitsus selle endise Saeorra Rentnikko päle nida:
Sel Jürripaewal 1862 jättis se Johann Mendik henda tahtmisse päl sedda Saeorra tallo nink weski moisa lubbaga mahha, nink läts Tallo Rentnikko Wiitina walda. Johann Mendiko kontrahti perra, mis temmal moisa Wallitsusega Saeorra tallo nink weski ülle olli tettu, ja mis sel 9mal Aprilil 1853 kihhelkonna kohto polest 379 Nummri all om kinnitu, olles §6 (ad. g) nink §22 perra Johann Mändiko kohhus olnu; katsteistkümmend sülda puid nink üts paar wastset kiwwi polet temma erraminnemisse ajal moisale selle kottuse päl mahha jätta. Sedda ei olle Johann Mendik agga mitte täitnu, ja selleperrast nõuwab moisa Wallitsus Johanni kaest:
| 1., |
12 sülla puije est a 75 kop |
9 R. |
| 2., |
katte wastse kiwwi poole eest |
30 |
|
ütte kokko |
39 R. masso. |
Johann Mendik wastutas selle moisa kaibuse päl, et ta kül to kord, kui temma selle kottuse pält erra läts, need 12 sülda puud nink kats kiwwi poolt sinna perra ei ole jätnu, temma om agga sel tallun nink weskin ni paljo ehhitanu, et mois temmale weel wõlgu jääs nink nimmelt:
| 1., |
30 wakkamaad hainamaad puhhastanu. |
| 2., |
1 1/2 " sood nurmes tennu. |
| 3., |
2 Jerwe weski tammi tahha lasknu. |
| 4., |
1 Ait ja üts Laut wastsest ehhitanu. |
| 5., |
Temma eddimätse astan om temma sedda weskit ehhitanu, nink se palk, liggi wiiskümmend rubla, olle tal weel samata. |
| 6., |
kiwwi polet olle temma mahha jätnu, ent nemmad olle kül pool kullunu olnu.
|
| 7., |
Temmal olles õigus olnu, egga aasta 12 sülda puid moisa mõtsast weddada, agga ta ei olle sedda teinu, ent om henda kullu tarwis Zooro mõtsast ja ka mujalt, kust agga om sanu, puud warrastanu, seperrast om mois temmal weel ütte kokko 120 sülda puid wõlgu. |
| 8., |
Moisa Wallitsus olle temma kaest, enne kui ta kontrahti aeg ümber olnu, kottus erra wõtnu. |
Moisa Wallitsus wastutas selle päl: et nende kaibduse est, mis No. 1. 2 nink kolme alla om ülleskirjotu, Johannil Saedusse ramatu perra §162, 163, 164, 232 punkt 8 ja 233 middagist masso saija ei olle, sest et temma neid tööd om tennu, ilma et ta moisast sel korral olles tassumist nõudnu, ennegi ütsinde henda kassu perrast, ja om selle töö kassu ka kümme astat Johann Mendiko hääs sanu.
No. 4 päl kostab moisa wallitsus: et Johann Mendik neid kats honet mitte wastsest ei olle ülles ehhitanu, ennegi neid parrandanu, mis temma kohhus rendi kontrahti (§6. a) perra olli.
No. 5 päl: Johann Mendik om sedda ehhitamisse hinda sanu, ni kui ka kihhelkonna kohto Protokolli wälja näitawa.
No. 6 päl: need pool errakullunu kiwwi polet ollid Johann Mändiko henda jäggu, mois ei olle wasto wõtnu, nink ei olle ka mitte pruuknu.
No. 7 päl: Johann Mendik om täwweste wõlsnu. Temma ei olle mitte ütsinde omma kullu tarwis moisa maa pält puid sanu, ennegi om ka weel neid puud, mis ta egga asta moisale piddi ragguma nink weddama, ennameste henda nurme weeren raggunu nink moisale weenu. Päle se om se Saeorra tallo moisa suure mõtsa sissen, et arwata ei olle, et Johann wõra moisa mõtsa sisse wargile läts. Siis ei olnu ka kontrahti perra ta mitte Johann Mendikko kohhus, egga aasta 12 sülda puid, errapallutada ehk äwitada, enne moisa polest olli tal agga se lubba.
No. 8 päl: Johann Mändik andis sel Jakopi paewal 1861 siin koggokonna kohto een se Saeorra kottus ülles. Moisa wallitsus olli sellega, et ta kül keelda wois, rahhul, nink ei olle selle ülle muud selletust waija.
Et kokkoleppmist ei sündinu, andis Koggokonna kohus se otsus:
Kohhus tundis, et Johann Mendiko nõudmisset otsani tühjat om, nink moisa Wallitsuse nõudmist kontrahti perra, õiget om, sai moistetut: et Johann Mendik peab tämba katte näddala perrast:
| 1., |
12 sülla puije raggumisse est 20 kop sülla pält,
nink mannu weddamisse est 50 kop sülla pält, teep kokko
|
8 R. 40 kop. |
| 2., |
katte kiwwi poole est |
30 |
|
ütte kokko |
38 R. 40 kop |
moisa wallitsuse kätte massma.
Johann Mendik ei olnu selle moistmissega rahhul, ent tahhab suremba kohto minna.
Koggokonna kohto nimmel:
Karl Zimmer XXX
Ollid koos: Kõik kohtomehhet.
Kaibas Wanna Anze moisa wallitsus selle endise Saeorra Rentnikko päle nida:
Sel Jürripaewal 1862 jättis se Johann Mendik henda tahtmisse päl sedda Saeorra tallo nink weski moisa lubbaga mahha, nink läts Tallo Rentnikko Wiitina walda. Johann Mendiko kontrahti perra, mis temmal moisa Wallitsusega Saeorra tallo nink weski ülle olli tettu, ja mis sel 9mal Aprilil 1853 kihhelkonna kohto polest 379 Nummri all om kinnitu, olles §6 (ad. g) nink §22 perra Johann Mändiko kohhus olnu; katsteistkümmend sülda puid nink üts paar wastset kiwwi polet temma erraminnemisse ajal moisale selle kottuse päl mahha jätta. Sedda ei olle Johann Mendik agga mitte täitnu, ja selleperrast nõuwab moisa Wallitsus Johanni kaest:
| 1., |
12 sülla puije est a 75 kop |
9 R. |
| 2., |
katte wastse kiwwi poole eest |
30 |
|
ütte kokko |
39 R. masso. |
Johann Mendik wastutas selle moisa kaibuse päl, et ta kül to kord, kui temma selle kottuse pält erra läts, need 12 sülda puud nink kats kiwwi poolt sinna perra ei ole jätnu, temma om agga sel tallun nink weskin ni paljo ehhitanu, et mois temmale weel wõlgu jääs nink nimmelt:
| 1., |
30 wakkamaad hainamaad puhhastanu. |
| 2., |
1 1/2 " sood nurmes tennu. |
| 3., |
2 Jerwe weski tammi tahha lasknu. |
| 4., |
1 Ait ja üts Laut wastsest ehhitanu. |
| 5., |
Temma eddimätse astan om temma sedda weskit ehhitanu, nink se palk, liggi wiiskümmend rubla, olle tal weel samata. |
| 6., |
kiwwi polet olle temma mahha jätnu, ent nemmad olle kül pool kullunu olnu.
|
| 7., |
Temmal olles õigus olnu, egga aasta 12 sülda puid moisa mõtsast weddada, agga ta ei olle sedda teinu, ent om henda kullu tarwis Zooro mõtsast ja ka mujalt, kust agga om sanu, puud warrastanu, seperrast om mois temmal weel ütte kokko 120 sülda puid wõlgu. |
| 8., |
Moisa Wallitsus olle temma kaest, enne kui ta kontrahti aeg ümber olnu, kottus erra wõtnu. |
Moisa Wallitsus wastutas selle päl: et nende kaibduse est, mis No. 1. 2 nink kolme alla om ülleskirjotu, Johannil Saedusse ramatu perra §162, 163, 164, 232 punkt 8 ja 233 middagist masso saija ei olle, sest et temma neid tööd om tennu, ilma et ta moisast sel korral olles tassumist nõudnu, ennegi ütsinde henda kassu perrast, ja om selle töö kassu ka kümme astat Johann Mendiko hääs sanu.
No. 4 päl kostab moisa wallitsus: et Johann Mendik neid kats honet mitte wastsest ei olle ülles ehhitanu, ennegi neid parrandanu, mis temma kohhus rendi kontrahti (§6. a) perra olli.
No. 5 päl: Johann Mendik om sedda ehhitamisse hinda sanu, ni kui ka kihhelkonna kohto Protokolli wälja näitawa.
No. 6 päl: need pool errakullunu kiwwi polet ollid Johann Mändiko henda jäggu, mois ei olle wasto wõtnu, nink ei olle ka mitte pruuknu.
No. 7 päl: Johann Mendik om täwweste wõlsnu. Temma ei olle mitte ütsinde omma kullu tarwis moisa maa pält puid sanu, ennegi om ka weel neid puud, mis ta egga asta moisale piddi ragguma nink weddama, ennameste henda nurme weeren raggunu nink moisale weenu. Päle se om se Saeorra tallo moisa suure mõtsa sissen, et arwata ei olle, et Johann wõra moisa mõtsa sisse wargile läts. Siis ei olnu ka kontrahti perra ta mitte Johann Mendikko kohhus, egga aasta 12 sülda puid, errapallutada ehk äwitada, enne moisa polest olli tal agga se lubba.
No. 8 päl: Johann Mändik andis sel Jakopi paewal 1861 siin koggokonna kohto een se Saeorra kottus ülles. Moisa wallitsus olli sellega, et ta kül keelda wois, rahhul, nink ei olle selle ülle muud selletust waija.
Et kokkoleppmist ei sündinu, andis Koggokonna kohus se otsus:
Kohhus tundis, et Johann Mendiko nõudmisset otsani tühjat om, nink moisa Wallitsuse nõudmist kontrahti perra, õiget om, sai moistetut: et Johann Mendik peab tämba katte näddala perrast:
| 1., |
12 sülla puije raggumisse est 20 kop sülla pält,
nink mannu weddamisse est 50 kop sülla pält, teep kokko
|
8 R. 40 kop. |
| 2., |
katte kiwwi poole est |
30 |
|
ütte kokko |
38 R. 40 kop |
moisa wallitsuse kätte massma.
Johann Mendik ei olnu selle moistmissega rahhul, ent tahhab suremba kohto minna.
Koggokonna kohto nimmel:
Karl Zimmer XXX
