PROTOKOLL

Halliku: Vallakohtu protokollid (1879-1883)

LeidandmedEAA.3476.1.73
Kaader
14
15
16
Daatum23.11.1879
Protokolli number67
Protokolli teema1. Riiklikud, kiriklikud ja kogukondlikud koormised

Ette tulid Halliko walla nõumehed ja kaebasid  siin koggokonna kohtu ees, et  wanna  walla I wöörmender Mihkel Laumets kes wallawanema asemel olli lahti sai agga temma rehnungid wäega seggased on siis palluwad nõumehhed koggokonna kohhut need allnimmetud segaduse asjad selletada nimmelt.

1. Olla  Mihkel Laumets minnewa aasta pearahha rehnungi  kroonu  pearahha summa suurema pannud kui senna ärra maksetud on nõwwawad nõumehhed, et se ülle jäänud rahha walla kasuks sisse maksetud saab.

2. Olla Mihkel Laumets  minewa aasta pearahha rehnungi maksjaid hingesid  weedem ülles annud kui pearaha raamatus seisma peab kus keikide maksjate nimmed seiswad, kes pearahha maksawad, nõumehed nõwwawad, et se rohkem maksetud pea rahha walla kasuks sisse maksetud saab.

3. Olla Mihkel Laumets kasso wilja pool rohkem sisse wõtnud kui kohtu poolt lubbatud, ehk raamatusse ülles tähhentud. Nõumehhed nõwwawad, et se rohkem sisse wõetud willi taggasi maksetud saab.

4. Olla M. L. priimakso wilja rohkem wilja sisse wõtnud kui wälja maksetud on. Nõumehhed nõwwawad, et se rohkem sisse wõetud willi taggasi maksetud saab.

5. Olla M.L.  mäddanemisse wilja  minnewa aasta umbes sisse wõtnud, ilma et oleks ärra mäddanenud willja põrranda alt  wällja mõõtnud kui paljo ärra mäddanenud olli, ja nüüd on se aasta se mis minnewa aastane ja tännawanne ära mäddand willi põranda, alt wällja wõetud, ärra mõõtetud ja selle wasta uus willi sisse wahhetud. Nõumehhed nõwwawad. et se minnewa aastane wili mis ilma põhjata sisse on wõetud taggasi saaks maksetud.

6. Olla M.L. waeste willja summa suurema kirjutanud kui  nemmad saanud on. Nõumehhed nõuwwad, et se mis  weedem antud ja ülle jäänud willi taggasi maksetud saab.

7. Olla M. L. Thädri rahha rohkem sisse wõtnud kui wällja läinud. Nõumehhed nõwwawad, et mis rohkem sisse wõetud walla kasuks sisse maksetud saaks.

8.  Olla M. L. kirjutajale Josep Nõmmele annud taggasi aedast salwest 6 Tähterikud Rukkid Nõumehhed nõwwawad et need rukkid taggasi maksetud saab.

9. Olla M.L Halliku kooli tua ehhitamise rahha rohkem sisse wõtnud kui wälja on läinud.

 Andis Mihkel Laumets nende ees seiswa punktite peale wastust.

1. Ütleb M. Laumets, et temma ei olle mitte pearahha rehnungi ajal teadnud kui palju linna krono pearahha  lähheb ja se mis on rahha ülle jäänud on uwe wallawanema kätte saanud.

2. Ütleb M. Laumets, et temma olla  wannast pearahha ramatust nimmed ärra kirjutanud ja norred mis juurde tulnud maksjid  juurde kirjutanud, ja kes wanna esamehha)ks nende nimmed kirjutamatta jätnud .

3. Ütleb I ja II M. Laumets, et temma willja rehnungist middagi ei tea, sest mis kirjutaja J. Nõmm üttelnud nenda temma on teinud.

Kirjutaja J. Nõmm andis küssimisele wastuse , et temma on 2 karnitsad  tsetwerti pealt wõtta käskinud ja muud temma ei tea,

4. Ütleb M. Laumets, et temma ei middagi wilja rehnungitest ei tea  waid kirjutaja J. Nõmm. Wastutas kirjutaja Nõmm, et nenda palju kui enne seie maksa wilja on wõetud ni on minnewa aasta ka wõetud.

5. Ütles I wöörmünder ehk walla wannem M. Laumets, II wöörmender Mi Laumets ja kirjutaja J. Nõmm, et nemmad polle keegi juures olnud kui  mäddanemisse wilja on wõetud magasi aida põrranda alt, waid wanna walla wnnem Jaan Ujuk kes minnewa aasta ärra suri, on üksi seal juures olnud.

6. Ütleb I ja II Mih. Laumets, et temma waeste wiljast ei teadnud midagi waid J. Nõmm. Ütleb kirjutaja J. Nõmm, et wanna ärra surnud wallawanem Jaan Ujuki ülleandmise järrele on käskinud tedda ni kirjutada  ja tema kirjutanud, nüüd temma ei tea.

7.Mihkel Laumets ütles, et tema sest  Tadri rahha rehnungist ei tea middagi waid kirjutaja Josep Nõmm peab teadma. Kirjutaja Nõmm, ütles, et temma seda rehnungi ei pea enam mäletama.

8. I ja II M. Laumets ütles, et kirjutaja J. Nõmm sullane on ükskord sial olnud ja teine kord on kirjutaja issi Maggasi tulnud ja järrele rehkentanud ja olnud rohkem sisse maksnud kui õigus maksa olnud, siis  olli se mis rohkem maksetud taggasi saanud.

9. Andis M. Laumets wastust et temma kooli tua rehnungist middagi ei tea egga mälleta.

Kaebuste  punkt peale said minnewa aasta pearahha rehnung ja   Gwittungid kokku pantud ja leitud, et sest rahhast 12 Rubla 13 Koppikad ülle jääb ja uwwe walla wannema  Pkt. 2 peale sai pearahha maksjate raamat, kus keik nimmed sees on kes pearahha maksavad järrele waadatud ja leitud, et raamatus 11. hinge rohkem on kui pearahha rehnungi peal seisap.

p. 3 pääle andsid tunnistust Johan Jürgenson, Jaan Piibar, Mihkel Pitter, Jürri Laumets, Juhan Kiisel, et nemmad minnewa aasta.   Maggasi wõlla maksnud juures wõetud 4 karnitsad   ?tsetwerti pealt ja nemad on  seal juure küssinud ja  kirjutaja J. Nõmm on üttelnud, et 4 karnitsad   Tsetwerti se  kott saab kaasa wõetud.Peatükk. 5. Ütlewad nõumehhed et M. Laumets on minnewa sügise üttelnudHalliko mõisas, et  Maggasi aida põrranda alla ei pea wõima keegi minna, et  põrrand peab mädda olema. Pkt. 6 peale tullid keik waesed kokku ja antsid ülles kui pallju keegi willja saanud on minnewa aasta, nende summa mis saanud wõib olla 1 Tsetwert 16 karnitsad Rukkid ja 1 tsetwert 48 karnitsad Odre.

ptk 7. Said kwittungid järrele rehkentud ja arwatud et 12, Rubla 65 kop. rohkem sisse on wõetud.

pkt 9. Andis Mart Kurs tunnistust  protokolli, et kirjutaja Josep Nõmm on  üttelnud minnewa aasta, et Halliko koolimaja ehhitusse rahha on iggal ühhel hingel maksa 80 koppikad muud temma ei tea. 

Kohtu otsus: Et selgeks on saanud, et rahha rohkem sisse on wõetud kui wälja (lähheb) läks maksawad kumbki. Kui  I wöörmünder M.L. ja kirjutaja J. Nõmm  1½ Rubla se on kokku 3 Rubla waeste laeka trahwi.

II Et raamatute läbbi selkeks on saanud, siis maksab I Mi Laumets se 11 hinge rahha 57 Rubl 97 Kop. walla kassast ärra.

III Et tunnistuste läbbi selgeks on saanud, et 4 karnitsad tsetwerti pealt  kasso on wõetud, siis maksawad I wöörmünder M. L. ja II Wöörmünder M. L. iggaühhele 2 karnitsad tsetwerti pealt taggasi kellel Maggasist minnewa aasta wõlgo olli wõetud ja kes issi sedda taggasi nõwwawad.

IV. Et selged tunnistust ei olle saab se assi tühja mõistetud.

V. Et selge on et  mäddanemise  wilja sisse on wõtnud agga    mõllemad issi    tunnistawad, et nad mitte keegi juures polle olnud kui mäddanud wilja Maggasi põrranda alt wälja on wõetud siis maksawad 2 wöörmündrid kokku 15  Tsetrikud iggasuggu wilja. Maggasi ärra sem. igga wilja 1 tsetwert 56 karnitsad Rukkid ja Odre ja Kaero samma paljo.

VI Et waeste tunnistuste läbbi teoks on saanud et 2 Tsetwerti 48 karnitsat Rukkid ja 2. Tsetwerti 32 karnitsat Odre rohkem sisse on wõetud kui waestele antud on maksawad 1. wöörmendrid sedda ülle jäänud ehk rohkem sisse, wõetud wilja 2 Tsetwerti 48 karnitsad Rukkid, 1 tsetwert 32 karnitsad Odre  taggasi ärra.

VIII. Et selgem et: Joosep Nõmmele  wöörmündrid 6 Tsetwertikud Rukkid on annud Maggasi aidast agga tunnistust ei olle, et enne rohkem sisse on maksnud ja  miks se kord kohhe taggasi ei annud kui sisse maksmine olli maksawad 2 wöörmündrid kokku 6 Tsetwerikud Rukkid taggasi ja seisawad kumbki 24 tundi wangi hoones kinni.

VII. Et selge on et rohkem sisse on wõetud kui wälja läinud. Maksab M. Laumets se rohkem sisse wõetud rahha 12 Rubl. 65 Kop. walla kassuks ärra.

IX. Et selged tunnistust ei olle saab se assi tühja mõistetud.

 Se kohtu otsus sai kohtu käijatelle appellatsiooni seadusega ette loetud ja et Nõumehhed nisamma ka Mi. Laumets ja J. Nõmm selle otsusega mitte rahhul ei olnud said õppuse tähhed neile wälja antud. Agga II wöörmender Mi. Laumets ei olle mitte siin, siis saab temmale teine kord ette

loetud.

                                                                                       Kohtumees Karel Lea

                                                                                       Kohtumees Jaak Tõrwa

                                                                                        Kohtumees Jaan Otter

                                                                                        Koggukonna kirjutaja G. Merzin

                                                                             

Ette tulid Halliko walla nõumehed ja kaebasid  siin koggokonna kohtu ees, et  wanna  walla I wöörmender Mihkel Laumets kes wallawanema asemel olli lahti sai agga temma rehnungid wäega seggased on siis palluwad nõumehhed koggokonna kohhut need allnimmetud segaduse asjad selletada nimmelt.

1. Olla  Mihkel Laumets minnewa aasta pearahha rehnungi  kroonu  pearahha summa suurema pannud kui senna ärra maksetud on nõwwawad nõumehhed, et se ülle jäänud rahha walla kasuks sisse maksetud saab.

2. Olla Mihkel Laumets  minewa aasta pearahha rehnungi maksjaid hingesid  weedem ülles annud kui pearaha raamatus seisma peab kus keikide maksjate nimmed seiswad, kes pearahha maksawad, nõumehed nõwwawad, et se rohkem maksetud pea rahha walla kasuks sisse maksetud saab.

3. Olla Mihkel Laumets kasso wilja pool rohkem sisse wõtnud kui kohtu poolt lubbatud, ehk raamatusse ülles tähhentud. Nõumehhed nõwwawad, et se rohkem sisse wõetud willi taggasi maksetud saab.

4. Olla M. L. priimakso wilja rohkem wilja sisse wõtnud kui wälja maksetud on. Nõumehhed nõwwawad, et se rohkem sisse wõetud willi taggasi maksetud saab.

5. Olla M.L.  mäddanemisse wilja  minnewa aasta umbes sisse wõtnud, ilma et oleks ärra mäddanenud willja põrranda alt  wällja mõõtnud kui paljo ärra mäddanenud olli, ja nüüd on se aasta se mis minnewa aastane ja tännawanne ära mäddand willi põranda, alt wällja wõetud, ärra mõõtetud ja selle wasta uus willi sisse wahhetud. Nõumehhed nõwwawad. et se minnewa aastane wili mis ilma põhjata sisse on wõetud taggasi saaks maksetud.

6. Olla M.L. waeste willja summa suurema kirjutanud kui  nemmad saanud on. Nõumehhed nõuwwad, et se mis  weedem antud ja ülle jäänud willi taggasi maksetud saab.

7. Olla M. L. Thädri rahha rohkem sisse wõtnud kui wällja läinud. Nõumehhed nõwwawad, et mis rohkem sisse wõetud walla kasuks sisse maksetud saaks.

8.  Olla M. L. kirjutajale Josep Nõmmele annud taggasi aedast salwest 6 Tähterikud Rukkid Nõumehhed nõwwawad et need rukkid taggasi maksetud saab.

9. Olla M.L Halliku kooli tua ehhitamise rahha rohkem sisse wõtnud kui wälja on läinud.

 Andis Mihkel Laumets nende ees seiswa punktite peale wastust.

1. Ütleb M. Laumets, et temma ei olle mitte pearahha rehnungi ajal teadnud kui palju linna krono pearahha  lähheb ja se mis on rahha ülle jäänud on uwe wallawanema kätte saanud.

2. Ütleb M. Laumets, et temma olla  wannast pearahha ramatust nimmed ärra kirjutanud ja norred mis juurde tulnud maksjid  juurde kirjutanud, ja kes wanna esamehha)ks nende nimmed kirjutamatta jätnud .

3. Ütleb I ja II M. Laumets, et temma willja rehnungist middagi ei tea, sest mis kirjutaja J. Nõmm üttelnud nenda temma on teinud.

Kirjutaja J. Nõmm andis küssimisele wastuse , et temma on 2 karnitsad  tsetwerti pealt wõtta käskinud ja muud temma ei tea,

4. Ütleb M. Laumets, et temma ei middagi wilja rehnungitest ei tea  waid kirjutaja J. Nõmm. Wastutas kirjutaja Nõmm, et nenda palju kui enne seie maksa wilja on wõetud ni on minnewa aasta ka wõetud.

5. Ütles I wöörmünder ehk walla wannem M. Laumets, II wöörmender Mi Laumets ja kirjutaja J. Nõmm, et nemmad polle keegi juures olnud kui  mäddanemisse wilja on wõetud magasi aida põrranda alt, waid wanna walla wnnem Jaan Ujuk kes minnewa aasta ärra suri, on üksi seal juures olnud.

6. Ütleb I ja II Mih. Laumets, et temma waeste wiljast ei teadnud midagi waid J. Nõmm. Ütleb kirjutaja J. Nõmm, et wanna ärra surnud wallawanem Jaan Ujuki ülleandmise järrele on käskinud tedda ni kirjutada  ja tema kirjutanud, nüüd temma ei tea.

7.Mihkel Laumets ütles, et tema sest  Tadri rahha rehnungist ei tea middagi waid kirjutaja Josep Nõmm peab teadma. Kirjutaja Nõmm, ütles, et temma seda rehnungi ei pea enam mäletama.

8. I ja II M. Laumets ütles, et kirjutaja J. Nõmm sullane on ükskord sial olnud ja teine kord on kirjutaja issi Maggasi tulnud ja järrele rehkentanud ja olnud rohkem sisse maksnud kui õigus maksa olnud, siis  olli se mis rohkem maksetud taggasi saanud.

9. Andis M. Laumets wastust et temma kooli tua rehnungist middagi ei tea egga mälleta.

Kaebuste  punkt peale said minnewa aasta pearahha rehnung ja   Gwittungid kokku pantud ja leitud, et sest rahhast 12 Rubla 13 Koppikad ülle jääb ja uwwe walla wannema  Pkt. 2 peale sai pearahha maksjate raamat, kus keik nimmed sees on kes pearahha maksavad järrele waadatud ja leitud, et raamatus 11. hinge rohkem on kui pearahha rehnungi peal seisap.

p. 3 pääle andsid tunnistust Johan Jürgenson, Jaan Piibar, Mihkel Pitter, Jürri Laumets, Juhan Kiisel, et nemmad minnewa aasta.   Maggasi wõlla maksnud juures wõetud 4 karnitsad   ?tsetwerti pealt ja nemad on  seal juure küssinud ja  kirjutaja J. Nõmm on üttelnud, et 4 karnitsad   Tsetwerti se  kott saab kaasa wõetud.Peatükk. 5. Ütlewad nõumehhed et M. Laumets on minnewa sügise üttelnudHalliko mõisas, et  Maggasi aida põrranda alla ei pea wõima keegi minna, et  põrrand peab mädda olema. Pkt. 6 peale tullid keik waesed kokku ja antsid ülles kui pallju keegi willja saanud on minnewa aasta, nende summa mis saanud wõib olla 1 Tsetwert 16 karnitsad Rukkid ja 1 tsetwert 48 karnitsad Odre.

ptk 7. Said kwittungid järrele rehkentud ja arwatud et 12, Rubla 65 kop. rohkem sisse on wõetud.

pkt 9. Andis Mart Kurs tunnistust  protokolli, et kirjutaja Josep Nõmm on  üttelnud minnewa aasta, et Halliko koolimaja ehhitusse rahha on iggal ühhel hingel maksa 80 koppikad muud temma ei tea. 

Kohtu otsus: Et selgeks on saanud, et rahha rohkem sisse on wõetud kui wälja (lähheb) läks maksawad kumbki. Kui  I wöörmünder M.L. ja kirjutaja J. Nõmm  1½ Rubla se on kokku 3 Rubla waeste laeka trahwi.

II Et raamatute läbbi selkeks on saanud, siis maksab I Mi Laumets se 11 hinge rahha 57 Rubl 97 Kop. walla kassast ärra.

III Et tunnistuste läbbi selgeks on saanud, et 4 karnitsad tsetwerti pealt  kasso on wõetud, siis maksawad I wöörmünder M. L. ja II Wöörmünder M. L. iggaühhele 2 karnitsad tsetwerti pealt taggasi kellel Maggasist minnewa aasta wõlgo olli wõetud ja kes issi sedda taggasi nõwwawad.

IV. Et selged tunnistust ei olle saab se assi tühja mõistetud.

V. Et selge on et  mäddanemise  wilja sisse on wõtnud agga    mõllemad issi    tunnistawad, et nad mitte keegi juures polle olnud kui mäddanud wilja Maggasi põrranda alt wälja on wõetud siis maksawad 2 wöörmündrid kokku 15  Tsetrikud iggasuggu wilja. Maggasi ärra sem. igga wilja 1 tsetwert 56 karnitsad Rukkid ja Odre ja Kaero samma paljo.

VI Et waeste tunnistuste läbbi teoks on saanud et 2 Tsetwerti 48 karnitsat Rukkid ja 2. Tsetwerti 32 karnitsat Odre rohkem sisse on wõetud kui waestele antud on maksawad 1. wöörmendrid sedda ülle jäänud ehk rohkem sisse, wõetud wilja 2 Tsetwerti 48 karnitsad Rukkid, 1 tsetwert 32 karnitsad Odre  taggasi ärra.

VIII. Et selgem et: Joosep Nõmmele  wöörmündrid 6 Tsetwertikud Rukkid on annud Maggasi aidast agga tunnistust ei olle, et enne rohkem sisse on maksnud ja  miks se kord kohhe taggasi ei annud kui sisse maksmine olli maksawad 2 wöörmündrid kokku 6 Tsetwerikud Rukkid taggasi ja seisawad kumbki 24 tundi wangi hoones kinni.

VII. Et selge on et rohkem sisse on wõetud kui wälja läinud. Maksab M. Laumets se rohkem sisse wõetud rahha 12 Rubl. 65 Kop. walla kassuks ärra.

IX. Et selged tunnistust ei olle saab se assi tühja mõistetud.

 Se kohtu otsus sai kohtu käijatelle appellatsiooni seadusega ette loetud ja et Nõumehhed nisamma ka Mi. Laumets ja J. Nõmm selle otsusega mitte rahhul ei olnud said õppuse tähhed neile wälja antud. Agga II wöörmender Mi. Laumets ei olle mitte siin, siis saab temmale teine kord ette

loetud.

                                                                                       Kohtumees Karel Lea

                                                                                       Kohtumees Jaak Tõrwa

                                                                                        Kohtumees Jaan Otter

                                                                                        Koggukonna kirjutaja G. Merzin

                                                                             


TAGASI KUVA MÄRGENDUS