Kusta Uint kaebuse asjon Adam Kolk wasta, temma naese lömisse nink päkka murdmisse perrast.
Aste et Adam Kolk ja wastab selle kaebuse ülle: minna ei olle mitte Kusta Uinti naest lönu, agga kui ta minno häbbematta sõimas ja mulle mannu tulli, siis tõikasin minna tedda ennast kaugelt, siis tulli Kusta Uint ka omma suure tokkiga ja häwwerdsi minno löwwa. Kaupmees Matzs tulli wahhel ja keeldsi Uintil sedda, agga kui Uint wäggisel mul pääle tulli ja löwwa tahtsi, siis tõukast Mats Uinti minnost ärra, siis olliwa Uint selle toukamisse läbbi mahha saadnu. Kas tal päkka tol korral, waid ka enne katski olnu, ei tia minna, sest minna ei olle omma kätt Uintil ei ka temma naesel manu puutnu. Sest Matsi hoitmisse läbbi ollen minna Uinti tokki lömist prii jäänud.
Tunnistaja Kaupmees Mats aste ette nink ütlep: Meie ollime keik Kõrtsin, siis tulli se dekki otsmisse assi ette ja Adam Kolk ütli, kas Uinti naene ehk Märt Karna peab sest dekkist teadma. Selle pääle naksiwa Uinti naine Adam Kolka sõimama ja Adam Kolk andi sanno wasta ja perrast tulli Uint essi ka ommal naisel abbi, siis olli tülli nenda suur, et na pea olles kaklema lännu kui Uint Kolkal tokkiga häwwedamissega pääle tükkist, siis läksin minna wahhel ja tõukasin neist üts teisest kaugelt ja minna kül arwan, et Uint selle höitmisse läbbi olli külleti mahha saddanud, et kui Kolk Uinti naisel waid Uintil löie es nähha minna mitte ja päkka murdmist ei tia ka minna middagi. Dekki perrast Uinti naese ütli, Märt Karna om mahhast dekki wõtnu ja wangrin pandnu ja Märt Karna ütli Uinti naene, wõtsi dekki mahhast, agga minna es nähha kus temma pandi. Dekk kusagil leida es olle.
Tunnistaja Karl Anweldt ütlep: Adam Moistnu dekki perrast tulli neil tülli, Uinti naene sõimast Kolkat päewawargast ja ütli, sa lakku minno musta mulko, siis läks ka Uint sinna wahhel ja tatsiwa tokkiga Kolkat löwwa. Kaupmees Mats hoitsi neid, et na kaklema ei peas minnema, siis näggin minna, et Uint nukkun külliti mahha olli, kas tal päkka tol korral ehk enne katski saanud, ei tia minna, et Kolk Uinti naest lönud, es nähha minna ja dekkist ei tia ka minna middagi.
Kusta Uint naene Amalie aste ette ja ütlep, et Adam Kolk temmal lönu ja ka nännu, et Märt Karna dekki maast wõtnu ja omma wangrin pandnu.
Mõisteti: Selleperrast, et Kusta Uintil üttegi tunnistus ei olle, kas temmal päkk tol korral wigga saanu, waid enne katski olnu nink tunnistajide wälja ütlemisse perra om Uinti naine Aamalie Adam Kolk enne sõimanud ja se läbbi om tülli ja kakkeldus tulnud. Mõisteti koggokonna kohhus Kusta Uint omma kaebusega päkka murdmisse nink naese pesmisse perrast ei woi middagi saada, waid peab rahho jääma.
Agga Kusta Uinti naene Amalie nink Märt Karna peab mõllemba Adam Mõistusel dekki eest igga üks üts Rubla õb masma, kokko 2 Rubla õb. ja et Mõistus peab omma nõudmisse perra, kaddunu dekki eest 3 Rublast ilma jääma, sest koggokonna kohhus arwab, et dekki hind wäega kõrgest nõuwatu om.
Mõistus kuulutedi §773 selletamissega.
Kusta Uint es olle rahho ja saije oppuse kirri kätte sel 2 Januaril 1872, aasta N2 alla.
Kusta Uint kaebuse asjon Adam Kolk wasta, temma naese lömisse nink päkka murdmisse perrast.
Aste et Adam Kolk ja wastab selle kaebuse ülle: minna ei olle mitte Kusta Uinti naest lönu, agga kui ta minno häbbematta sõimas ja mulle mannu tulli, siis tõikasin minna tedda ennast kaugelt, siis tulli Kusta Uint ka omma suure tokkiga ja häwwerdsi minno löwwa. Kaupmees Matzs tulli wahhel ja keeldsi Uintil sedda, agga kui Uint wäggisel mul pääle tulli ja löwwa tahtsi, siis tõukast Mats Uinti minnost ärra, siis olliwa Uint selle toukamisse läbbi mahha saadnu. Kas tal päkka tol korral, waid ka enne katski olnu, ei tia minna, sest minna ei olle omma kätt Uintil ei ka temma naesel manu puutnu. Sest Matsi hoitmisse läbbi ollen minna Uinti tokki lömist prii jäänud.
Tunnistaja Kaupmees Mats aste ette nink ütlep: Meie ollime keik Kõrtsin, siis tulli se dekki otsmisse assi ette ja Adam Kolk ütli, kas Uinti naene ehk Märt Karna peab sest dekkist teadma. Selle pääle naksiwa Uinti naine Adam Kolka sõimama ja Adam Kolk andi sanno wasta ja perrast tulli Uint essi ka ommal naisel abbi, siis olli tülli nenda suur, et na pea olles kaklema lännu kui Uint Kolkal tokkiga häwwedamissega pääle tükkist, siis läksin minna wahhel ja tõukasin neist üts teisest kaugelt ja minna kül arwan, et Uint selle höitmisse läbbi olli külleti mahha saddanud, et kui Kolk Uinti naisel waid Uintil löie es nähha minna mitte ja päkka murdmist ei tia ka minna middagi. Dekki perrast Uinti naese ütli, Märt Karna om mahhast dekki wõtnu ja wangrin pandnu ja Märt Karna ütli Uinti naene, wõtsi dekki mahhast, agga minna es nähha kus temma pandi. Dekk kusagil leida es olle.
Tunnistaja Karl Anweldt ütlep: Adam Moistnu dekki perrast tulli neil tülli, Uinti naene sõimast Kolkat päewawargast ja ütli, sa lakku minno musta mulko, siis läks ka Uint sinna wahhel ja tatsiwa tokkiga Kolkat löwwa. Kaupmees Mats hoitsi neid, et na kaklema ei peas minnema, siis näggin minna, et Uint nukkun külliti mahha olli, kas tal päkka tol korral ehk enne katski saanud, ei tia minna, et Kolk Uinti naest lönud, es nähha minna ja dekkist ei tia ka minna middagi.
Kusta Uint naene Amalie aste ette ja ütlep, et Adam Kolk temmal lönu ja ka nännu, et Märt Karna dekki maast wõtnu ja omma wangrin pandnu.
Mõisteti: Selleperrast, et Kusta Uintil üttegi tunnistus ei olle, kas temmal päkk tol korral wigga saanu, waid enne katski olnu nink tunnistajide wälja ütlemisse perra om Uinti naine Aamalie Adam Kolk enne sõimanud ja se läbbi om tülli ja kakkeldus tulnud. Mõisteti koggokonna kohhus Kusta Uint omma kaebusega päkka murdmisse nink naese pesmisse perrast ei woi middagi saada, waid peab rahho jääma.
Agga Kusta Uinti naene Amalie nink Märt Karna peab mõllemba Adam Mõistusel dekki eest igga üks üts Rubla õb masma, kokko 2 Rubla õb. ja et Mõistus peab omma nõudmisse perra, kaddunu dekki eest 3 Rublast ilma jääma, sest koggokonna kohhus arwab, et dekki hind wäega kõrgest nõuwatu om.
Mõistus kuulutedi §773 selletamissega.
Kusta Uint es olle rahho ja saije oppuse kirri kätte sel 2 Januaril 1872, aasta N2 alla.
