PROTOKOLL

Kastre: Lepinguraamat (23.05.1891-27.02.1909)

LeidandmedEAA.3264.1.2
Kaader
69
70
71
Daatum15.09.1900
Protokolli number10
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad

Tuhad üheksasadal aastal, Septembri kuu wiietõistkümnendal päewal, Wõnnu wallakohtu koosolek Wõnnu wallamajas Eesistuja Jaan Mootisse eesistumisel ja kohtu liigete Märt Wõõbus, Jaak Eru ja kirjutaja Johan Kukk juures olemisel.

Tulli ette selle walla talupoeg Kikka talu ₦ 64, Rooma talu ₦ 63 ning Teriketsi kõrtsi maa ₦ XI omanik Johann Jaani poeg Jalajas ning palus järgmist suusõnalist testamenti kohtu akti raamatusse üles kirjutada ja seda kohtulikult tõeks tunnistada:

"Mina Jürjewi Kreisi Wõnnu walla talupoeg ja Kikka t ₦ 64, Rooma talu ₦ 63 ning Teriketsi Kõrtsi maa ₦ XI omanik Johann Jaani p Jalajas  olen küpse järele mõtlemise järele otsusele jõudnud oma järelejäänud warandust pärast oma surma järgmisel wiisil ära jagada:

§ 1.

Minu kõige wanem poeg Jaan Jalajas, praegune Wiljandi Kreisi Tarwastu kihelkonna Wana Suislepi walla Ruuli talu pärisomanik on minu käest umbes kolmekümne aasta eest nimetud kroonu walla Ruuli talu eestõiguse ja kõige maja kraamiga omanduseks saanud ja ei ole temal minu praegusest warandusest enam midagi saada.

§ 2.

Minu poeg  Jakob Jalajas, praegu NarwasJoaoru luteruse kirikus abiõppetaja, on minu käest koolimiseks 4680 rubla laenuks saanud. Selle raha protsendid on meie eneste wahel läbi rääkimise põhjusel tema päranduse osaks arwata, sellepärast ei saa ta minu järel jäänust warandusest midagi päranduseks, waid peab pääle selle weel nimetud nelituhat kuni sada kaheksakümmend rubla aja jooksul, nimelt siis kui tema warandus seda lubab, minu pärandajatele wälja maksma. Minu pärijad on 8 inimest: minu naine  Mari Jalajas, minu pojad: Andres Jallajas, Johann Jalajas, Karl Jalajas, Dawid Jalajas, August Jalajas, Oskar Jalajas ja minu tüttar Liisa Jalajas

Nimetud summast 4680 rublast peab minu poeg Jakob igale ühele ülemal nimetud pärijale wiis sada kaheksa kümmend wiis /585/ rubla wanaduse järele, nimelt kõige enne minu naisele Marile, siis minu pojale Andresele j.n.e. wanaduse järele wälja maksma, aga ilma mingi suguse protsendita.

§ 3.

Minu poeg Gustas Jalajas, praegu St Peterburgi Elektrotehnika instituti üliõppilane on minu käest tuhat seitse sada kakskümmend /1720/ rubla koolitamiseks saanud. Selle raha protsendid on, nagu § 2 nimetud tingimistel igale ühele ühe palju, nimelt /215/ kakssada wiistõist kümmend rubla, wälja maksma.

§ 4.

Minu naine Mari Jalajas, sünd Pungari saab kohe pääle minu surma Kikka talu ₦ 64 juurde kirjutud metsmaad, mis Kikka talu kaardis ₦ 64 all on nimetud 10 wakkamaad suur, ja Rooma talu ₦ 63 juurde kingitud metsmaa, mis Rooma talu karrdis ₦ 63 all on nimetud 10 wakkamaad suur, ilma maksuta oma eluaegseks pruukimiseks. Pärat Mari surma langewad need maatükkid talude külge tagasi. Pääle selle peab Kikka talu ₦ 64 pärija minu naise Marile 1 tuba kuni ta surmani elamiseks andma, ja weel temale 1 lehm ja 1 siga kuni ta surmani ilma mingi maksuta toitma. Muust minu pärandusest, wälja arwatud §§ 2, 3. 4 all nimetud, jääb minu naine Mari ilma.

§ 5.

Rooma talu ₦ 63 ja Teriketsi kõrtsimaa ₦ XV on minul 23 aprillist 1901 kuni 23 aprillini 1907 aastani rendi pääle antud, Rendikontrahtis nimetud tingimistel. See rentimine peab ka pääle minu surma kuni 1907 aastani kindlaks jääma, Rendika saadud raha saab maja maksude tasumiseks ja wõõraste wõlgade maksmiseks ära pruugitud. Saawad aga wõerad wõlad enne rendi kontrahti täissaamist maksetud, siis peab majade maksust üle jäänud rendiraha pärijatele, maa rentnik wälja arwatud, wanaduse järele igale ühele mitte üle /500/ wiie saja rubla wälja makstud saama. See rendi rahast saadud raha osa saab siis selle pärija päranduse jaoks loetud ja pärast wiimse waranduse jagamise juures iga ühe raha saaja päranduse osast maha arwatud.

§ 6.

Minu Kikka talu ₦ 64 peab pääle minu surma enam pakkumise teel ühele minu poegadest, kellele mina omast pärandusest olen osa lubanud, kuni 23 aprillini 1907 aastal rendile antud saama. Kui pojad rendile wõtta ei taha, siis saab wõerale wälja renditud.

§ 7.

Minu Kikka talu ₦ 64 olew liikuw warandus peab kohe pääle minu surma ära takseeritud saama ja wõib siis § 6 nimetud Kikka talu rentnikule kuni 23 aprillini 1907 a. pruukida antud saada. Liikuwa waranduse allal olemise ehk ära rikkumise eest wastutab nimetud rentnik oma päranduse osaga. Rent saab nagu § 5 öeldud ära pruugitud.

§ 8.

23 aprillil 1907 aastal peab minu järel jäänud warandus liikuw ja liikumata, uuesti üle takseeritud saama ja sinna juure weel § 5 ja § 7 nimetud wälja maksetud päranduse osad juure lisatud saama, kui üleüldse niisuguseid osasid wälja on maksetud, ja siis kõik see pärandus minu 7 pärandaja: Andres, Johann, Karl, August, Dawid, Liisa ja Oskar wahel ühel wiisil ära jagatud saama. Kes enne 23 aprilli 1907 aastal oma jagu osast kätte on saanud, selle osa summast saab muidugi kätte saadud jagu maha arwatud.

§ 9.

Minu 3me talu Rooma ₦ 63, Kikka ₦ 64, ja Teriketsi kõrtsimaa ₦ XV saawad enam pakkumise teel üksikult pärijate wendade wahel wälja pakutud, muidugi saab enam pakkuja pärandaja talu omale. Pakkuwad aga kaks wenda üht ja sedasama hinda on muidugi wanemal wennal eesõigus. Muidugi jääwad Kredit kassa ja muud maksud selle maksa kes talu omale saab.

§ 10.

On keegi wendadest talu enam pakkumise teel enesele omandanud, peab ta talu eest omadele kaaspärandajatele ilm protsentiteta nõnda palju wälja maksma, kui palju talu hind tema päranduse osast suurem on. See wälja maksmine peab iga aasta sündime, nimelt 150 rubla aastas talu päält. Ka siin peab osa saamiseks pärandusest wanembale pärijale ennem tema osa wälja maksetud saama.

§ 11.

Oma wiimse tahtmise täitjaks nimetan ma oma pojad Jakob Jalajas abiõppetaja Narwas ja Gustaw Jalajas üliõppija Peterburgis.

§ 12.

Minu poegade Jakob Jalajas ja Gustaw Jalajas wõlg minule nende era wõlaks igale ühele pärijale lugeda ja nagu § 2 ja § 3 nimetud maksa, ei wõi seda mingil tingimisel minu maa pärandusega segada.

§ 13.

Oma wiimase tahtmise täitjatele teen maa kohuseks, kui wähegi wõimalik, Rooma talu ₦ 63 ja Teriketsi kõrtsi maad ühewääriliseks teha, nimelt Rooma talu küllest tükk ära lahutada ja kõrtsi maa külge anda.

Pääle selle mahakirjutuse sai üles säetud testament etteloetud.

Johann Jalajas ei oska kirjutada ja palub oma eest Kirikuwalla Rebase talupidajad Daniel Otsad alla kirjutada:

Daniel Otsa /allkiri/

Otsus: Et wallakohus testamendi tegijad tunneb, ja sellel testamendi tegemiseks õigus on, ja et Johann Jalajas ise kirjutada ei oska ning Daniel Otsad oma eest alla kirjutada palus, saab õigeks tunnistatud.

Eesistuja: J. Motisse /allkiri/

Kirjutaja Kukk /allkiri/

19 jan. 1907 g. Kop Janu Jalajas marki 25 kop. prin.

21 Jan. 1908 ärakiri Jalajasele 15 kop waske.

28 Sept. A. Jalajasel ärakiri 15 k. peale.

10 Juulil 1909 a ärakiri Dawid Jalajasele 15 kop mark pääl.

20 II 1910 a. ärakiri Karl Jalajasel 15 k mark.

3 maja 1910 goda kopija Andresu Jalajasu.

21 Mail Dawid Jalajasele ärakiri antud 

26 mail 1917a ärakiri Andres Jalajasele 15 kop. marke.

Tuhad üheksasadal aastal, Septembri kuu wiietõistkümnendal päewal, Wõnnu wallakohtu koosolek Wõnnu wallamajas Eesistuja Jaan Mootisse eesistumisel ja kohtu liigete Märt Wõõbus, Jaak Eru ja kirjutaja Johan Kukk juures olemisel.

Tulli ette selle walla talupoeg Kikka talu ₦ 64, Rooma talu ₦ 63 ning Teriketsi kõrtsi maa ₦ XI omanik Johann Jaani poeg Jalajas ning palus järgmist suusõnalist testamenti kohtu akti raamatusse üles kirjutada ja seda kohtulikult tõeks tunnistada:

"Mina Jürjewi Kreisi Wõnnu walla talupoeg ja Kikka t ₦ 64, Rooma talu ₦ 63 ning Teriketsi Kõrtsi maa ₦ XI omanik Johann Jaani p Jalajas  olen küpse järele mõtlemise järele otsusele jõudnud oma järelejäänud warandust pärast oma surma järgmisel wiisil ära jagada:

§ 1.

Minu kõige wanem poeg Jaan Jalajas, praegune Wiljandi Kreisi Tarwastu kihelkonna Wana Suislepi walla Ruuli talu pärisomanik on minu käest umbes kolmekümne aasta eest nimetud kroonu walla Ruuli talu eestõiguse ja kõige maja kraamiga omanduseks saanud ja ei ole temal minu praegusest warandusest enam midagi saada.

§ 2.

Minu poeg  Jakob Jalajas, praegu NarwasJoaoru luteruse kirikus abiõppetaja, on minu käest koolimiseks 4680 rubla laenuks saanud. Selle raha protsendid on meie eneste wahel läbi rääkimise põhjusel tema päranduse osaks arwata, sellepärast ei saa ta minu järel jäänust warandusest midagi päranduseks, waid peab pääle selle weel nimetud nelituhat kuni sada kaheksakümmend rubla aja jooksul, nimelt siis kui tema warandus seda lubab, minu pärandajatele wälja maksma. Minu pärijad on 8 inimest: minu naine  Mari Jalajas, minu pojad: Andres Jallajas, Johann Jalajas, Karl Jalajas, Dawid Jalajas, August Jalajas, Oskar Jalajas ja minu tüttar Liisa Jalajas

Nimetud summast 4680 rublast peab minu poeg Jakob igale ühele ülemal nimetud pärijale wiis sada kaheksa kümmend wiis /585/ rubla wanaduse järele, nimelt kõige enne minu naisele Marile, siis minu pojale Andresele j.n.e. wanaduse järele wälja maksma, aga ilma mingi suguse protsendita.

§ 3.

Minu poeg Gustas Jalajas, praegu St Peterburgi Elektrotehnika instituti üliõppilane on minu käest tuhat seitse sada kakskümmend /1720/ rubla koolitamiseks saanud. Selle raha protsendid on, nagu § 2 nimetud tingimistel igale ühele ühe palju, nimelt /215/ kakssada wiistõist kümmend rubla, wälja maksma.

§ 4.

Minu naine Mari Jalajas, sünd Pungari saab kohe pääle minu surma Kikka talu ₦ 64 juurde kirjutud metsmaad, mis Kikka talu kaardis ₦ 64 all on nimetud 10 wakkamaad suur, ja Rooma talu ₦ 63 juurde kingitud metsmaa, mis Rooma talu karrdis ₦ 63 all on nimetud 10 wakkamaad suur, ilma maksuta oma eluaegseks pruukimiseks. Pärat Mari surma langewad need maatükkid talude külge tagasi. Pääle selle peab Kikka talu ₦ 64 pärija minu naise Marile 1 tuba kuni ta surmani elamiseks andma, ja weel temale 1 lehm ja 1 siga kuni ta surmani ilma mingi maksuta toitma. Muust minu pärandusest, wälja arwatud §§ 2, 3. 4 all nimetud, jääb minu naine Mari ilma.

§ 5.

Rooma talu ₦ 63 ja Teriketsi kõrtsimaa ₦ XV on minul 23 aprillist 1901 kuni 23 aprillini 1907 aastani rendi pääle antud, Rendikontrahtis nimetud tingimistel. See rentimine peab ka pääle minu surma kuni 1907 aastani kindlaks jääma, Rendika saadud raha saab maja maksude tasumiseks ja wõõraste wõlgade maksmiseks ära pruugitud. Saawad aga wõerad wõlad enne rendi kontrahti täissaamist maksetud, siis peab majade maksust üle jäänud rendiraha pärijatele, maa rentnik wälja arwatud, wanaduse järele igale ühele mitte üle /500/ wiie saja rubla wälja makstud saama. See rendi rahast saadud raha osa saab siis selle pärija päranduse jaoks loetud ja pärast wiimse waranduse jagamise juures iga ühe raha saaja päranduse osast maha arwatud.

§ 6.

Minu Kikka talu ₦ 64 peab pääle minu surma enam pakkumise teel ühele minu poegadest, kellele mina omast pärandusest olen osa lubanud, kuni 23 aprillini 1907 aastal rendile antud saama. Kui pojad rendile wõtta ei taha, siis saab wõerale wälja renditud.

§ 7.

Minu Kikka talu ₦ 64 olew liikuw warandus peab kohe pääle minu surma ära takseeritud saama ja wõib siis § 6 nimetud Kikka talu rentnikule kuni 23 aprillini 1907 a. pruukida antud saada. Liikuwa waranduse allal olemise ehk ära rikkumise eest wastutab nimetud rentnik oma päranduse osaga. Rent saab nagu § 5 öeldud ära pruugitud.

§ 8.

23 aprillil 1907 aastal peab minu järel jäänud warandus liikuw ja liikumata, uuesti üle takseeritud saama ja sinna juure weel § 5 ja § 7 nimetud wälja maksetud päranduse osad juure lisatud saama, kui üleüldse niisuguseid osasid wälja on maksetud, ja siis kõik see pärandus minu 7 pärandaja: Andres, Johann, Karl, August, Dawid, Liisa ja Oskar wahel ühel wiisil ära jagatud saama. Kes enne 23 aprilli 1907 aastal oma jagu osast kätte on saanud, selle osa summast saab muidugi kätte saadud jagu maha arwatud.

§ 9.

Minu 3me talu Rooma ₦ 63, Kikka ₦ 64, ja Teriketsi kõrtsimaa ₦ XV saawad enam pakkumise teel üksikult pärijate wendade wahel wälja pakutud, muidugi saab enam pakkuja pärandaja talu omale. Pakkuwad aga kaks wenda üht ja sedasama hinda on muidugi wanemal wennal eesõigus. Muidugi jääwad Kredit kassa ja muud maksud selle maksa kes talu omale saab.

§ 10.

On keegi wendadest talu enam pakkumise teel enesele omandanud, peab ta talu eest omadele kaaspärandajatele ilm protsentiteta nõnda palju wälja maksma, kui palju talu hind tema päranduse osast suurem on. See wälja maksmine peab iga aasta sündime, nimelt 150 rubla aastas talu päält. Ka siin peab osa saamiseks pärandusest wanembale pärijale ennem tema osa wälja maksetud saama.

§ 11.

Oma wiimse tahtmise täitjaks nimetan ma oma pojad Jakob Jalajas abiõppetaja Narwas ja Gustaw Jalajas üliõppija Peterburgis.

§ 12.

Minu poegade Jakob Jalajas ja Gustaw Jalajas wõlg minule nende era wõlaks igale ühele pärijale lugeda ja nagu § 2 ja § 3 nimetud maksa, ei wõi seda mingil tingimisel minu maa pärandusega segada.

§ 13.

Oma wiimase tahtmise täitjatele teen maa kohuseks, kui wähegi wõimalik, Rooma talu ₦ 63 ja Teriketsi kõrtsi maad ühewääriliseks teha, nimelt Rooma talu küllest tükk ära lahutada ja kõrtsi maa külge anda.

Pääle selle mahakirjutuse sai üles säetud testament etteloetud.

Johann Jalajas ei oska kirjutada ja palub oma eest Kirikuwalla Rebase talupidajad Daniel Otsad alla kirjutada:

Daniel Otsa /allkiri/

Otsus: Et wallakohus testamendi tegijad tunneb, ja sellel testamendi tegemiseks õigus on, ja et Johann Jalajas ise kirjutada ei oska ning Daniel Otsad oma eest alla kirjutada palus, saab õigeks tunnistatud.

Eesistuja: J. Motisse /allkiri/

Kirjutaja Kukk /allkiri/

19 jan. 1907 g. Kop Janu Jalajas marki 25 kop. prin.

21 Jan. 1908 ärakiri Jalajasele 15 kop waske.

28 Sept. A. Jalajasel ärakiri 15 k. peale.

10 Juulil 1909 a ärakiri Dawid Jalajasele 15 kop mark pääl.

20 II 1910 a. ärakiri Karl Jalajasel 15 k mark.

3 maja 1910 goda kopija Andresu Jalajasu.

21 Mail Dawid Jalajasele ärakiri antud 

26 mail 1917a ärakiri Andres Jalajasele 15 kop. marke.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS