Selle walla Perremees Rein Lüüs andis siin kohto een ülles, et temmal 1missel sel kuul kesk paiwa aigu tullekahjo om sündinu, mis läbbi Lüüsi tallo rehhe tarre ka kodda erra pallanu. Temma essi om musta joe soo hainamaa päl haina teggemas olnu, mis kottus seitse wersta Lüüsi tallo mant kaugel om, ja om säl tüttruku läbbi, nimmega Sophie Mottus, kes kottust ka hainale tulnu, teedmist sanu, et maja kottun pallap. Se päl rühkinu Rein Lüüs koddo ja löidnu sedda suurt honnetust kottun een. Hulga rahwa abbi läbbi ennegi sanu woimalikkus, teisi honet weel tulle est hoida, muido olles kats tallo kõige honetega erra pallanu. Tulli olles eddimält rehhe tarre kattusest wälja lönu, et kül suwwe ajal tarren keddagi ellanu, ja kolm paiwa säl tullega middagist ei olle tettu, kelle läbbi tulli woinu sisse saija. Serre perrast ei tija temma muud arwata, kui sedda, et tulli ennegi selle tüttruku läbbi, kes temmale teedmist wiis, ja kes sel paiwal Perrenaisega kõwwaste tüllitsenu, om sündinu. Tõisest arwab temma sedda ka ta perrast, et naine Martha Mürk om nainu, kui Sophie Mõttus weidike aiga, enne maja põllemist ülle murro rehhe tarre lainu, põll om ütte kaega ülles tõstetu olnu ja teisen kaen om tal üts kipp olnu. Martha om kül ha tük aiga tüttruku wälja tullemisse päl otanu, agga sedda ei olle mitte nainu. Selle perrast, et Sophie Mõttus perra korra rehhe tarren om kõinu, ja ka sel paiwal perrenaisega tüllitsenu, arwap Rein Lüüs, et se tulli ennegi Sophie Mõttuse läbbi woinu sündida ja jättap sedda kohtole nõuda, kas se tulli om Sophie läbbi sündinu, kas Sophie koggematta tuld rehhesi winu, ehk melega selle tallo pallama pandnu. Sophie Mõttus olle temmal ka sedda teedmist jo siis winu, kui tulli ei olle weel kattusest nätta olnu.
Sai Sophie Mõttus ette kutsutu ja kusitu, kas temma perrenaisega om tüllitsenu ja kas temma rehhe tarren om kõinu, mis päl temma wastutas, et se kül oige om. Temma olle Martha Mürkiga muldhirre istunu, se kippi sissen, minka temma ülle murro tarre mannu läinu, om kikkerpuu marjat olnu, ja temma om sellega, kui ta marjat põlle sisse pandnu kambre lainu tari joma, kui ta taggasi tulnu, andnu temma sedda kippi Martha Mürki kätte, ja om essi ükwa hainamaa päle Perremehhe mannu lainu.
Sai temma weel kusitu, kunnas, kos kottuse päl ja kus wisi Sophie Mõttus teedis, Perremehhele hainamaa päl teedmist wija, et maja kottun pallap, mis temma erraminnemisse ajal weel ei ollnu nätta ja wastutas temma: kui temma pool wersta maad kottust röa pandri päl mahha istunu, omma jalgu kinni pannema, ei olle temma weel middagist nainu, ent sält om ta wast poolteist wersta maad eddasi lainu, Leese tallost moeda seni kui Maiepaijolompini, säl om temmal kats naist, nimmega Martha Lüüs ja Lotta Puck wasta tulnu, ja nemmad om kõik kolm nainu, et rahwas senna joosnu ja tännitanu, et Serrehindrike küllas üts maja põllap. Selle larmi päl Sophie Mõttus lainu nende katte nimmetetu naistega koddo pole minnema, need olle agga temmal nõu andnu, Perremehhele hainamaa päl teedmist wija, et tarre pallas, sedda om Sophie ka tahtnu tetta, ja om siis nende naistest lahkunu, kui temma agga weidikse maad hainamaa pole läinu, pöördnu temma jälle koddo pole minnema, ja om siis ni lähhedale lainu, et ta selgeste nainu, et Lüüsi maja Serrehindrike küllan pallanu, siis ta pöördnu jälle toist kõrda ümber ja läinu hainamaale Perremehhele ütlema.
Martha Mürk tunnistas küssimisse päl, et ta tool ajal Sophie Mõttusega mitte muldhirre päle histunu, ja Sophie ei olle temmal ka mitte kippi andnu, ent sedda olle temma kül näinu, et Sophie rehhe tarre om lainu, ni kui Perremees om kaibanu.
Sai Sophie Mõttus küsitu, kus temma sedda kippi jätnu, minkaga temma tarre lainu, ja wastutas: et temma sedda kippi, kuita kottust erra lainu, koast möda minnen, koa mannu wissanu. Päle selle ütlemisse tunnist Sophie Mõttus essi omma suuga, et temma sedda wõlsnu olle, ja temma olle sedda kippi tarre kambre pengi päle pandnu.
Selle päl piddiwat need naiset Lotta Puck ja Martha Lüüs kohto ette kutsutus saama, ja küssitus, kas nemmad om Sohwi Mõttust tol aijal näinu ja temmale nõuwu andnu, perremehhele teedmist wija, et maija põlleb. Kui Sohwi sedda kuulda sai, tunnistas temma jälle et ta wõlsnu om, et need naiset mitte ei olle olnu, kellega temma kõnnelnu, ja andis neide assemel kats teist naest Marri Raat ja Mai
Kui ne piddiwa ka kohto ette kuttsutus saama, tunnist Sohwi Mõttus jälle, et temma kõik wõlsnu om, temma ei olle suggugi naisi näinu ei ka ei ka nende ka kõnnelnu, ent utles selge sõnnaga, et ta sedda teed kottust hainamaa pääle üttewiisi eddasi läinu, ei olle temmal ni kui ta eddimält wõlsnu need naised wasta tulnu, ei olle temma ka üts kord ke ennast ümbrepöördnu koddopoole minnema, ennegi kuulnu Serrehindrike külla kottusel tännitamist, ja om ennegi selle pääl perremehhe Rein Lüüsile teedmist winu et temma maija pallap.
Selle wõlsmisse pääl olli ka arwata, et temma wast hütse tuld selle kippiga olli tarre wiinu, ehk middagist säl otsma wai kaema, ja sai Sophie to perrast kussitut, kas temma om tarren middagist tullega otsnu, mis päl temma eddimält wastutas et temma sedda mitte ei olle teinu. Perran sedda tunnistas Sophie Mõttus ommetegi et temma kambren jooman käinu, sälsamman kambren tahtnu omma helmi henda kaaltaggutse päl säda, kus man niid katski läinu, ja helmed põrmandale mahha saddanu, nüüd olnu temmal tulle tikkud ütten minkaga temma pirro põllema pandnu, ja otsinu toga omma helmi põrmandu päält ülles. Kui temma agga kambrest wälja läinu unnetanu temma pirruga tulle sinna kambrede mahha pengi pääl.
Sophie Mõttusse päljo wõlsmisse pääl eddesi ja taggasi essi kige wähhämbide asju ülle, ja temma omma tunnistusse pääl, et ta pirroga tulle tol päiwal, lühhike aig enne maija pallama minnemist, kambre om põllema unnetanu, ja ka to perrast, et temma ni kui ta henda tunnistusse perra Serrehindriko külla kottan kärra kuulnu, õkwa teedis Perremehhele Rein Lüüsile teedmist anda, et temma maija mis kül Serrehindrike küllan om, pallap, om arwata, et Sophie Mõttus selle Lüüsi maja melega pallama om pandnu, wast wiha perrast perrenaise wasto sai
Moistetut:
Sedda Protokolli tüttrukuga ütten suremba kohto moistmisse alla sata.
Karl Zimmer XXX
Jaan Rätsepp XXX
Märt Lüüs XXX
Selle walla Perremees Rein Lüüs andis siin kohto een ülles, et temmal 1missel sel kuul kesk paiwa aigu tullekahjo om sündinu, mis läbbi Lüüsi tallo rehhe tarre ka kodda erra pallanu. Temma essi om musta joe soo hainamaa päl haina teggemas olnu, mis kottus seitse wersta Lüüsi tallo mant kaugel om, ja om säl tüttruku läbbi, nimmega Sophie Mottus, kes kottust ka hainale tulnu, teedmist sanu, et maja kottun pallap. Se päl rühkinu Rein Lüüs koddo ja löidnu sedda suurt honnetust kottun een. Hulga rahwa abbi läbbi ennegi sanu woimalikkus, teisi honet weel tulle est hoida, muido olles kats tallo kõige honetega erra pallanu. Tulli olles eddimält rehhe tarre kattusest wälja lönu, et kül suwwe ajal tarren keddagi ellanu, ja kolm paiwa säl tullega middagist ei olle tettu, kelle läbbi tulli woinu sisse saija. Serre perrast ei tija temma muud arwata, kui sedda, et tulli ennegi selle tüttruku läbbi, kes temmale teedmist wiis, ja kes sel paiwal Perrenaisega kõwwaste tüllitsenu, om sündinu. Tõisest arwab temma sedda ka ta perrast, et naine Martha Mürk om nainu, kui Sophie Mõttus weidike aiga, enne maja põllemist ülle murro rehhe tarre lainu, põll om ütte kaega ülles tõstetu olnu ja teisen kaen om tal üts kipp olnu. Martha om kül ha tük aiga tüttruku wälja tullemisse päl otanu, agga sedda ei olle mitte nainu. Selle perrast, et Sophie Mõttus perra korra rehhe tarren om kõinu, ja ka sel paiwal perrenaisega tüllitsenu, arwap Rein Lüüs, et se tulli ennegi Sophie Mõttuse läbbi woinu sündida ja jättap sedda kohtole nõuda, kas se tulli om Sophie läbbi sündinu, kas Sophie koggematta tuld rehhesi winu, ehk melega selle tallo pallama pandnu. Sophie Mõttus olle temmal ka sedda teedmist jo siis winu, kui tulli ei olle weel kattusest nätta olnu.
Sai Sophie Mõttus ette kutsutu ja kusitu, kas temma perrenaisega om tüllitsenu ja kas temma rehhe tarren om kõinu, mis päl temma wastutas, et se kül oige om. Temma olle Martha Mürkiga muldhirre istunu, se kippi sissen, minka temma ülle murro tarre mannu läinu, om kikkerpuu marjat olnu, ja temma om sellega, kui ta marjat põlle sisse pandnu kambre lainu tari joma, kui ta taggasi tulnu, andnu temma sedda kippi Martha Mürki kätte, ja om essi ükwa hainamaa päle Perremehhe mannu lainu.
Sai temma weel kusitu, kunnas, kos kottuse päl ja kus wisi Sophie Mõttus teedis, Perremehhele hainamaa päl teedmist wija, et maja kottun pallap, mis temma erraminnemisse ajal weel ei ollnu nätta ja wastutas temma: kui temma pool wersta maad kottust röa pandri päl mahha istunu, omma jalgu kinni pannema, ei olle temma weel middagist nainu, ent sält om ta wast poolteist wersta maad eddasi lainu, Leese tallost moeda seni kui Maiepaijolompini, säl om temmal kats naist, nimmega Martha Lüüs ja Lotta Puck wasta tulnu, ja nemmad om kõik kolm nainu, et rahwas senna joosnu ja tännitanu, et Serrehindrike küllas üts maja põllap. Selle larmi päl Sophie Mõttus lainu nende katte nimmetetu naistega koddo pole minnema, need olle agga temmal nõu andnu, Perremehhele hainamaa päl teedmist wija, et tarre pallas, sedda om Sophie ka tahtnu tetta, ja om siis nende naistest lahkunu, kui temma agga weidikse maad hainamaa pole läinu, pöördnu temma jälle koddo pole minnema, ja om siis ni lähhedale lainu, et ta selgeste nainu, et Lüüsi maja Serrehindrike küllan pallanu, siis ta pöördnu jälle toist kõrda ümber ja läinu hainamaale Perremehhele ütlema.
Martha Mürk tunnistas küssimisse päl, et ta tool ajal Sophie Mõttusega mitte muldhirre päle histunu, ja Sophie ei olle temmal ka mitte kippi andnu, ent sedda olle temma kül näinu, et Sophie rehhe tarre om lainu, ni kui Perremees om kaibanu.
Sai Sophie Mõttus küsitu, kus temma sedda kippi jätnu, minkaga temma tarre lainu, ja wastutas: et temma sedda kippi, kuita kottust erra lainu, koast möda minnen, koa mannu wissanu. Päle selle ütlemisse tunnist Sophie Mõttus essi omma suuga, et temma sedda wõlsnu olle, ja temma olle sedda kippi tarre kambre pengi päle pandnu.
Selle päl piddiwat need naiset Lotta Puck ja Martha Lüüs kohto ette kutsutus saama, ja küssitus, kas nemmad om Sohwi Mõttust tol aijal näinu ja temmale nõuwu andnu, perremehhele teedmist wija, et maija põlleb. Kui Sohwi sedda kuulda sai, tunnistas temma jälle et ta wõlsnu om, et need naiset mitte ei olle olnu, kellega temma kõnnelnu, ja andis neide assemel kats teist naest Marri Raat ja Mai
Kui ne piddiwa ka kohto ette kuttsutus saama, tunnist Sohwi Mõttus jälle, et temma kõik wõlsnu om, temma ei olle suggugi naisi näinu ei ka ei ka nende ka kõnnelnu, ent utles selge sõnnaga, et ta sedda teed kottust hainamaa pääle üttewiisi eddasi läinu, ei olle temmal ni kui ta eddimält wõlsnu need naised wasta tulnu, ei olle temma ka üts kord ke ennast ümbrepöördnu koddopoole minnema, ennegi kuulnu Serrehindrike külla kottusel tännitamist, ja om ennegi selle pääl perremehhe Rein Lüüsile teedmist winu et temma maija pallap.
Selle wõlsmisse pääl olli ka arwata, et temma wast hütse tuld selle kippiga olli tarre wiinu, ehk middagist säl otsma wai kaema, ja sai Sophie to perrast kussitut, kas temma om tarren middagist tullega otsnu, mis päl temma eddimält wastutas et temma sedda mitte ei olle teinu. Perran sedda tunnistas Sophie Mõttus ommetegi et temma kambren jooman käinu, sälsamman kambren tahtnu omma helmi henda kaaltaggutse päl säda, kus man niid katski läinu, ja helmed põrmandale mahha saddanu, nüüd olnu temmal tulle tikkud ütten minkaga temma pirro põllema pandnu, ja otsinu toga omma helmi põrmandu päält ülles. Kui temma agga kambrest wälja läinu unnetanu temma pirruga tulle sinna kambrede mahha pengi pääl.
Sophie Mõttusse päljo wõlsmisse pääl eddesi ja taggasi essi kige wähhämbide asju ülle, ja temma omma tunnistusse pääl, et ta pirroga tulle tol päiwal, lühhike aig enne maija pallama minnemist, kambre om põllema unnetanu, ja ka to perrast, et temma ni kui ta henda tunnistusse perra Serrehindriko külla kottan kärra kuulnu, õkwa teedis Perremehhele Rein Lüüsile teedmist anda, et temma maija mis kül Serrehindrike küllan om, pallap, om arwata, et Sophie Mõttus selle Lüüsi maja melega pallama om pandnu, wast wiha perrast perrenaise wasto sai
Moistetut:
Sedda Protokolli tüttrukuga ütten suremba kohto moistmisse alla sata.
Karl Zimmer XXX
Jaan Rätsepp XXX
Märt Lüüs XXX
