PROTOKOLL

Halliku: Vallakohtu protokollid (1879-1883)

LeidandmedEAA.3476.1.73
Kaader
21
22
Daatum07.12.1879
Protokolli number78
Protokolli teema12. Vallakohtu asjaajamine ja haldustoimingud

Ette tulli Halliko koggokonna innimenne Jaan Kiisel ja kaebas omma  wendade Johan, Karel ja Kustaw Kiisli peale  suwwise heina jaggamisse perrast.  Sedda eina jaggamist selletab agga sedda wiisi, neil on minnewa aasta koggokonna kohhus wahhe teinud, nenda, et eina teggemisse aijal igga aasta peawad einad ühhes ärra teggema agga saatud mis ühhe suurused peawad saama tehtud nende peale  wõttawad loosi ja loosiga jaggawad, jaggawad siis nenda, et iggaüks ühhe  wõõruse saab,  Kas siis halwad wai head (ehk) sellega peab siis igga üks rahhul ollema, agga tännawatte suwwel on niitnuwad eina kül ühhes agga loo wõtmise aijal on mõni saat weiksem mõnni suurem tehtud ja siis on temma Jaan Kiisli teised wennad keik need suuremad ja parremad heina saatud ärra wõtnuwad ja kuhja teinud ja temmale weiksemad ja halwemad saatud järele jätnud ja temma on läinud siis walla walitsuse juurde ja kutsunud seadda waatama se on agga üttelnud temmale, et kui need wennad nenda sulle on teinud, siis wõtta need järele jäänud saadud ja panne kuhja küll siis kohhus sedda teise wahhet selletab, ja nüüd olla weel omma Kustawi ja Juhani obbused temma kuhjast ka weel paljo eino ärra söönud, siis  nõwwab temma  teiste wendade käest, et nemmad mitte nenda põlleks neid eino jagganud kui kohto poolt käsk on olnud 30 puuda eino. Selle kaebtuse peale wastutasid teised wennad Johan, Karel ja Kustaw Kiisel, et nemmad on suwwel eina tegemisse aijal  enneste wahhel illusast ärra jagganud, et seal ühtegi süüd kelgi ei olle ja olla wend Jaan (weel ennam) nii samma palju ja nii sammmasuggused head einad saanud kui nemmad keik, ja ütlewad et neil se aasta alwa heina polle olnudki waid keik hea ein ja Kustaw ja Johan Kiisel ütlewad et nende obbused polle wenna Jaani kuhja juures  sömas millagi olnud ja kui wend Jaan ütleb näinud  ollemas, miks ta ei olle siis obbusid kinni wõtnud. 

Andis wallawannem Jakob Ujuk ja II wöörmender Jüri Nõmm tunnistust, kes sedda eina on käinud ülle kaemas, et Jaan Kiisli einad on ühhesuggused teiste wendate eindega olnud, mitte teistel parremad kui temmal ja  Jaan Kiisli eina kuhhi on kõrgem pealt olnud nähha kui teiste sest neil olnud kõigil ju kuhja maa pealt eino wõetud siis ei wõi ramatust? kanda. Wendade  Karli ja Johani einakuhjad ja Kustawi kuhhi olnud ju ärra weetud ja  küün mis neil  neljaks jäetud olnud on Jaan Kiisli   küünist enam täis näitanud kui teistel. Jaan Kiisel ütles et temma kuhhi on peenike ja kõrge saanud ja küünis on weel rohkem rahwast  wasta wõtmise  aijal tallamas olnud kui teistel sellest temma küün ennam täis nähha.

Kohtu otsus : Et walla wannema ja wöörmendri tunnistuse läbbi tõeks on saanud, et Jaan Kiisel ilma aego kaebanud ja temma einakuhhi ja küün weel suuremad näitawad kui   Kustawil, Karlil ja Johanil ja einad mitte halwemad ei olle kui teistel wendadetel siis arwab  kohhus sedda kaebtust tühja maksab Jaan Kiisel selle ilma põhjata kaebtuse eest 1½ Rubla trahwi waeste laeka kahheksa pääwa sees ärra. Kohtu otsus sai kohtu käijatellle loetud Appellatsioni säädusega ja Jaan Kiisel ei olnud sellega mitte rahhul sai õppuse täht wälja antud.

                                                              Kohtumees Jakob Lea xxx

                                                              Kohtumees Jaak Tõrwa xxx

                                                              Kohtumees Jaan Otter xxx 

                                                              Koggokonna Kirj. G. Merzin.

Ette tulli Halliko koggokonna innimenne Jaan Kiisel ja kaebas omma  wendade Johan, Karel ja Kustaw Kiisli peale  suwwise heina jaggamisse perrast.  Sedda eina jaggamist selletab agga sedda wiisi, neil on minnewa aasta koggokonna kohhus wahhe teinud, nenda, et eina teggemisse aijal igga aasta peawad einad ühhes ärra teggema agga saatud mis ühhe suurused peawad saama tehtud nende peale  wõttawad loosi ja loosiga jaggawad, jaggawad siis nenda, et iggaüks ühhe  wõõruse saab,  Kas siis halwad wai head (ehk) sellega peab siis igga üks rahhul ollema, agga tännawatte suwwel on niitnuwad eina kül ühhes agga loo wõtmise aijal on mõni saat weiksem mõnni suurem tehtud ja siis on temma Jaan Kiisli teised wennad keik need suuremad ja parremad heina saatud ärra wõtnuwad ja kuhja teinud ja temmale weiksemad ja halwemad saatud järele jätnud ja temma on läinud siis walla walitsuse juurde ja kutsunud seadda waatama se on agga üttelnud temmale, et kui need wennad nenda sulle on teinud, siis wõtta need järele jäänud saadud ja panne kuhja küll siis kohhus sedda teise wahhet selletab, ja nüüd olla weel omma Kustawi ja Juhani obbused temma kuhjast ka weel paljo eino ärra söönud, siis  nõwwab temma  teiste wendade käest, et nemmad mitte nenda põlleks neid eino jagganud kui kohto poolt käsk on olnud 30 puuda eino. Selle kaebtuse peale wastutasid teised wennad Johan, Karel ja Kustaw Kiisel, et nemmad on suwwel eina tegemisse aijal  enneste wahhel illusast ärra jagganud, et seal ühtegi süüd kelgi ei olle ja olla wend Jaan (weel ennam) nii samma palju ja nii sammmasuggused head einad saanud kui nemmad keik, ja ütlewad et neil se aasta alwa heina polle olnudki waid keik hea ein ja Kustaw ja Johan Kiisel ütlewad et nende obbused polle wenna Jaani kuhja juures  sömas millagi olnud ja kui wend Jaan ütleb näinud  ollemas, miks ta ei olle siis obbusid kinni wõtnud. 

Andis wallawannem Jakob Ujuk ja II wöörmender Jüri Nõmm tunnistust, kes sedda eina on käinud ülle kaemas, et Jaan Kiisli einad on ühhesuggused teiste wendate eindega olnud, mitte teistel parremad kui temmal ja  Jaan Kiisli eina kuhhi on kõrgem pealt olnud nähha kui teiste sest neil olnud kõigil ju kuhja maa pealt eino wõetud siis ei wõi ramatust? kanda. Wendade  Karli ja Johani einakuhjad ja Kustawi kuhhi olnud ju ärra weetud ja  küün mis neil  neljaks jäetud olnud on Jaan Kiisli   küünist enam täis näitanud kui teistel. Jaan Kiisel ütles et temma kuhhi on peenike ja kõrge saanud ja küünis on weel rohkem rahwast  wasta wõtmise  aijal tallamas olnud kui teistel sellest temma küün ennam täis nähha.

Kohtu otsus : Et walla wannema ja wöörmendri tunnistuse läbbi tõeks on saanud, et Jaan Kiisel ilma aego kaebanud ja temma einakuhhi ja küün weel suuremad näitawad kui   Kustawil, Karlil ja Johanil ja einad mitte halwemad ei olle kui teistel wendadetel siis arwab  kohhus sedda kaebtust tühja maksab Jaan Kiisel selle ilma põhjata kaebtuse eest 1½ Rubla trahwi waeste laeka kahheksa pääwa sees ärra. Kohtu otsus sai kohtu käijatellle loetud Appellatsioni säädusega ja Jaan Kiisel ei olnud sellega mitte rahhul sai õppuse täht wälja antud.

                                                              Kohtumees Jakob Lea xxx

                                                              Kohtumees Jaak Tõrwa xxx

                                                              Kohtumees Jaan Otter xxx 

                                                              Koggokonna Kirj. G. Merzin.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS