Sai Sophie Mõttus weel kord ette kutsutu ja temma käst küsitu, kus ta perra korra selle piiroga tulle jätnu, kui ta essi hainamaa päle läinu. ja wastutas Sophie: et temma om kambre lae päl henda sukki otsnu piiru tullega, ja sält om tuul tulle kübbened õllede sisse winu, siis om temma sält jälle mahha läinu ja om siis röa wahhel otanu, kas maja lähheb pollema wai mitte. Südda olnu tal siis kül wiha täis, selle perrast, et Perrenaine om üttlenu, et ta lihha olle warrastanu, mis ta nüüd siin kohto een ka tunnistas õige ollewat.