Ette tulli Jaan Kiisel Halliko innimenne ja kaebas, et minewa süggise 1878 on temma wend Johan Jakob Kajoga temma Rukki kuhja wälljast salla koddu weddanud ja omma Rukkitega ühhes ülles rehte ahtnuwad, rehhe peksmise pääwal on temma (Jaan Kiisli) naene temmale üttelnud, et temma Rukkid wäljalt ärra weetud ja tänna mahha peksetud saawad, siis läinud temma kohe wäljale ja leidnud ka ni kui temma naene on üttelnud. Selle peale läinud temma ja kutsunud walla wallitsust Mihkel Laumetsa sedda asja selletama, agga wallawalitsus polle mitte tulnud, ja siis on ka kohtumeest Karel Lead kutsunud ja se polle ka mitte tulnud, ja siis 2 kuu perrast on walla wallitsus wiimaks tulnud ja annud sest ärra peksetud willjast mis senni aijani rehhe rehha al seisnud 5 wakka 6 Toopi Rukkid ja 39 Leisikat pikki õlgi temmale olla wäega weedi Rukkid saanud siis nõwwab weel omma wenna käest 1 wak ja 48 Toopi Rukkid ja 21 leisikat pikki õlgi ja 10 Leisikad sassi õlgi ja aganid ühte kokko.
Selle kaebtuse peale wastutas Johan Kiisel et temma ei olle se kuhhi mitte ilma temma lubbata wäljast ärra weddanud, waid neil olnud nende Rukki mahha teggemisse aijal 1877 aastal nende põldude peale suur riid ja pahhandus, sest wend Jaan, on üttelnud, et temma põld weiksem peab ollema, siis on walla wannem käskinud need Rukkid mahha tehha, et siis teine aasta 1878 saawad nende põldude willi keik ühhes ärra pekstud ja siis terad ärra jaotud, agga et wend Kustaw ja Karel jo ommad Rukkid olnud ärra peksnud,selleperrast on temma wenna Jaani käest kui läinud Rukkid wäljast tooma küsinud, et kumma põllu kuhja temma wõttab? siis on wend Jaan wastanud, et wõtta kumb issi tahhad ja (sedda on) ja siis on temma teise kuhja ärra tonnud ja 1½ kormad saanud ja siis on teiste põldude pealt mis ka temma (Johan Kiisli) Rukkid olnud 2 koormad toonud ja ühhes ülles ahtnud. Pärrast on agga walla walitsus tulnud ja selle rehhe täije Rukkid pooled temmale ja pooled wenna Jaanile annud ja polle sedda wahhet mitte teinud, et temma teiste põldude pealt suurem pool reht ülles olli weetud et wend Jaan on weel rohkem Rukkid saand kui temma kuhhi wällja andis. Kuulnud kui wend Jaan on üttelnud, et wõtta kumb kuhhi issi tahhad. Kolm kohtumeest kes se kord seal on olnud Abram Saar, Jaak Tõrwa, Karel Lea.
Kohtumees Abram Saar andis tunnistust, et Juhhan Kiisel üttelnud omma wendadelle, et lähme wäljale waatama, et kust ma neid Rukkid hakkan tooma ja Jaan Kiisel üttelnud, et too (missugune) kust issi tahhad ja muud temma ei tea. Kohtumees Karel Lea tunnistas, et Johan Kiisel on üttelnud omma wendade wastu, et lähme wäljale watama kust ma neid Rukkid akkan tooma ja Jaan Kiisel on üttelnud, et too kust issi tahhad. Kohtumees Jaak Tõrwa ütles et temma on seal juures olnud ja Johan Kiisel on kutsunud teisa poegasid wäljalle waatama kust Rukkid tooma akkab ja Jaan Kiisel on üttelnud, et too kust issi tahhad.
Tunnistas Johan Kiisli wend Kustaw Kiisel, et Johan Kiisel on sest kuhjast kelle ülle wend Jaan kaebab 1½ koormad Rukkid saanud ja omma teistest wäljatest 2 koormad toonud ja keik ühhes ülles antnud rehte.
Kohtu otsus: Et Rukki ülles weddamisse aijal Johan wenna Jaan Kiisli (käest on) on wälljah kutsunud ja Jaan polle mitte läinud ja temmale lubba on annud nenda tehha kui issi tahhab ja weel pealegi on Johanil teistest wäljatelt olnud 2 koormad ülles weedud ja Jaani kuhjast agga 1½ koormad on saanud ja terrad ning õlled on pooleks jäetud, arwab kohhus se Jaan Kiisli nõudmine tühja. Kohtu otsus sai ette loetud kohtu käijatelle agga Jaan Kiisel ei olnud mitte rahhul sai temmale õppuse täht wälja antud.
pea Kohtumees J. Otterklau xxx
Kohtumees K. Lea xxx
Kohtumees J. Tõrwa xxx
Koggokonna kirj. G. Merzin.
Ette tulli Jaan Kiisel Halliko innimenne ja kaebas, et minewa süggise 1878 on temma wend Johan Jakob Kajoga temma Rukki kuhja wälljast salla koddu weddanud ja omma Rukkitega ühhes ülles rehte ahtnuwad, rehhe peksmise pääwal on temma (Jaan Kiisli) naene temmale üttelnud, et temma Rukkid wäljalt ärra weetud ja tänna mahha peksetud saawad, siis läinud temma kohe wäljale ja leidnud ka ni kui temma naene on üttelnud. Selle peale läinud temma ja kutsunud walla wallitsust Mihkel Laumetsa sedda asja selletama, agga wallawalitsus polle mitte tulnud, ja siis on ka kohtumeest Karel Lead kutsunud ja se polle ka mitte tulnud, ja siis 2 kuu perrast on walla wallitsus wiimaks tulnud ja annud sest ärra peksetud willjast mis senni aijani rehhe rehha al seisnud 5 wakka 6 Toopi Rukkid ja 39 Leisikat pikki õlgi temmale olla wäega weedi Rukkid saanud siis nõwwab weel omma wenna käest 1 wak ja 48 Toopi Rukkid ja 21 leisikat pikki õlgi ja 10 Leisikad sassi õlgi ja aganid ühte kokko.
Selle kaebtuse peale wastutas Johan Kiisel et temma ei olle se kuhhi mitte ilma temma lubbata wäljast ärra weddanud, waid neil olnud nende Rukki mahha teggemisse aijal 1877 aastal nende põldude peale suur riid ja pahhandus, sest wend Jaan, on üttelnud, et temma põld weiksem peab ollema, siis on walla wannem käskinud need Rukkid mahha tehha, et siis teine aasta 1878 saawad nende põldude willi keik ühhes ärra pekstud ja siis terad ärra jaotud, agga et wend Kustaw ja Karel jo ommad Rukkid olnud ärra peksnud,selleperrast on temma wenna Jaani käest kui läinud Rukkid wäljast tooma küsinud, et kumma põllu kuhja temma wõttab? siis on wend Jaan wastanud, et wõtta kumb issi tahhad ja (sedda on) ja siis on temma teise kuhja ärra tonnud ja 1½ kormad saanud ja siis on teiste põldude pealt mis ka temma (Johan Kiisli) Rukkid olnud 2 koormad toonud ja ühhes ülles ahtnud. Pärrast on agga walla walitsus tulnud ja selle rehhe täije Rukkid pooled temmale ja pooled wenna Jaanile annud ja polle sedda wahhet mitte teinud, et temma teiste põldude pealt suurem pool reht ülles olli weetud et wend Jaan on weel rohkem Rukkid saand kui temma kuhhi wällja andis. Kuulnud kui wend Jaan on üttelnud, et wõtta kumb kuhhi issi tahhad. Kolm kohtumeest kes se kord seal on olnud Abram Saar, Jaak Tõrwa, Karel Lea.
Kohtumees Abram Saar andis tunnistust, et Juhhan Kiisel üttelnud omma wendadelle, et lähme wäljale waatama, et kust ma neid Rukkid hakkan tooma ja Jaan Kiisel üttelnud, et too (missugune) kust issi tahhad ja muud temma ei tea. Kohtumees Karel Lea tunnistas, et Johan Kiisel on üttelnud omma wendade wastu, et lähme wäljale watama kust ma neid Rukkid akkan tooma ja Jaan Kiisel on üttelnud, et too kust issi tahhad. Kohtumees Jaak Tõrwa ütles et temma on seal juures olnud ja Johan Kiisel on kutsunud teisa poegasid wäljalle waatama kust Rukkid tooma akkab ja Jaan Kiisel on üttelnud, et too kust issi tahhad.
Tunnistas Johan Kiisli wend Kustaw Kiisel, et Johan Kiisel on sest kuhjast kelle ülle wend Jaan kaebab 1½ koormad Rukkid saanud ja omma teistest wäljatest 2 koormad toonud ja keik ühhes ülles antnud rehte.
Kohtu otsus: Et Rukki ülles weddamisse aijal Johan wenna Jaan Kiisli (käest on) on wälljah kutsunud ja Jaan polle mitte läinud ja temmale lubba on annud nenda tehha kui issi tahhab ja weel pealegi on Johanil teistest wäljatelt olnud 2 koormad ülles weedud ja Jaani kuhjast agga 1½ koormad on saanud ja terrad ning õlled on pooleks jäetud, arwab kohhus se Jaan Kiisli nõudmine tühja. Kohtu otsus sai ette loetud kohtu käijatelle agga Jaan Kiisel ei olnud mitte rahhul sai temmale õppuse täht wälja antud.
pea Kohtumees J. Otterklau xxx
Kohtumees K. Lea xxx
Kohtumees J. Tõrwa xxx
Koggokonna kirj. G. Merzin.
