PROTOKOLL

Liivi: Kohtuistungite protokollid (1887)

LeidandmedEAA.2810.1.4
Kaader
3
4
Daatum17.01.1887
Protokolli number4
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Mart Jaanwalt Vallavanem
J Peetmann Kirjutaja

Üles andis Jõgisult Kaarl Allmanni lesk Wiiu et sui kuus nädalat pärast tema mehe surma s.o. öösel 5/6 Augustil tema ajast linnupuu ära warastadud. Peale Mihkli päewa olla ta teada saanud, et see Liiwilt Jaagu peremehe heinamaal heina küines olla, kus ta seda Peetrehansu peremehe Jüri Peetroffi juures olemisel oma oemehega Parilt Wanakople Mart Tuulbergiga ära toonud. Selle linnupuu kuinest ära wõtmist olla ka Mõisima Selja Mardi poeg ja Mõisima karja lapsed pealt näinud.

Liiwilt Kaarl Mamersi naene Anu olla temale seda linnupuu peidu kohta teatanud Anu ise olla seda Mardijaani pererahwa kaest teada saanud. See ärawarastud linnupuu olla aher ja umbes 10 rubla wäärt olnud.

Ette astus tunnistuseks Liiwilt Mardijaani peremees Rein Mamers ja ütles et ta karjalaste käest kuulnud et Jaagu küines üks linnupuu olla kust karjatsed kärgi toonud ja sulatanud. Ta olla soldat Rein Mamersi naese käest kuulnud, et lese Allmanni puu kadunud olla.

Jaagu peremees (Kohtu kõrwamees) Jüri Juhkentaal ütleb, et sest sugugi ei olla teadnud et kellegil linnupuud kadunud on; ei olla ka enne sest leidusest teada saanud, kui peale Mihkli päewa. Ta nurisenud ka seepärast oma poisiga et see ei olla rääkinud. Küine katuse parandamise aegas ei olla ta, ehk ta pois sest temale rääkinud see pärast mitte waatama läinud et kaks meest teda koju lasknud kutsuda.

Mõisima küla karjatsed, alla ealised lapsed Jaaniste Hans Meier ja Selja Aleksander Habermann tunnistasid, et Hans Meier olla siis seda linnu puud näinud kui see kohtumajasse toodi ja Aleksander Habermann olla küine katuse parandamise järele selle peale heinde sees näinud, teine ots heinde sees ja natuke kärgesi weel sees.

Mõisima küla karjane Ann Kreisen ja Sopi sauna Mari Paalman, kes kuulnud olla, et Jüri Hapsalus met muinud; ütlewad seda karja laste kaest kuulnud olewad. Muud nemad ei teada.

Selja Mart Habermann astus ette ja tunnistas, et ta enne oma poiste käest seda leidust kuulnud, aga Obasalu mõisa aidamees jutustanud temale mis ta oma teomeeste käest kuulnud, et Jaagu Jüri selle puu warjamise juures süidlane olla. Ka Rüitli peremees rääkinud temale, et Jaagu Jüri olla mööda teed weske poole läinud ja wankre peal ühte asja riide all warjanud ja üks Riude mees rääkinud Priidule, et Jüri olla Hapsalus met müinud.

Ruitli peremees Priidu Kilder tunnistab et, et ta ei olla midagit rääkinud. Jüri olla kül ta wastu tulnud, aga wilja kotid peal olnud. Ka Reude mehe jutust ei teada ta midagi. Ta olla kõll oma wennaga rääkinud, aga mitte linnupuust. Mart Habermann tõendab et Priisu tõeste nõnda temale rääkinud kuidas ta ennemalt tunnistanud. Selle üle sai Priidu meel pahaks ja lubas Mardile pakuga pähe panna, sest et ta muidu teda kiusata.

Jaani tüttar Mari Saalwelt, kes Jaagul karjatseks on ja kes näinud olla kui mett sulatud; tunnistab, et ta mee sulatamist ei olla näinud ega kuulnud, küll aga enne seda puud leidnud kui Jaagu sulane.

Linnupuu omanik ütleb, et Weske sauna Anu olla üttlenud, et Jaagu Jüri olla karjatsele, kes temaga Hapsalus käinud 30 kopik annud, et see mitte ei pidanud wälja rääkima. Juri naene Liisu aga 20 kop tagasi wõtnud ja Mari siis meelepahaga wälja rääkinud.

Mari ütleb et ta Jüriga küll Hapsalus käinud ja Jüri käest 15 kopik teerahaks saanud. Koju tulles olla Jüri purju jäänud ja ta wõtnud 30 kopik Jüri napu wahelt ära ja annud kodu perenaese kätte.

Jaagu sulane Mart Liiwamägi (Loodnalt) kes ka alla ea (15 aastane) on, tunnistab et ta enne Jürit küine juure läinud õlga wiima ja linnu puu sealt leidnud mis poolest saadik heinde sees olnud ots ja alumine luuk kadunud, ja kaunis hästi kärgi sees.

Jüri tulnud senna ja käratsenud temaga et ta tarwilist jägu witus ei olnud korjanud; siis rääkinud ta oma leidust. Jüri läinud aga ilma seda waatamata seepärast sealt ära et isa teda kahe mehe soowimise peale koju kutsunud.

Tallitaja: Mart Jaanwalt <allkiri>

Kirjutaja: J Peetmann <allkiri>

Maa Läänemaa Haakenritlerele 18ma Jaanuaril 1887 No 51 al.

Üles andis Jõgisult Kaarl Allmanni lesk Wiiu et sui kuus nädalat pärast tema mehe surma s.o. öösel 5/6 Augustil tema ajast linnupuu ära warastadud. Peale Mihkli päewa olla ta teada saanud, et see Liiwilt Jaagu peremehe heinamaal heina küines olla, kus ta seda Peetrehansu peremehe Jüri Peetroffi juures olemisel oma oemehega Parilt Wanakople Mart Tuulbergiga ära toonud. Selle linnupuu kuinest ära wõtmist olla ka Mõisima Selja Mardi poeg ja Mõisima karja lapsed pealt näinud.

Liiwilt Kaarl Mamersi naene Anu olla temale seda linnupuu peidu kohta teatanud Anu ise olla seda Mardijaani pererahwa kaest teada saanud. See ärawarastud linnupuu olla aher ja umbes 10 rubla wäärt olnud.

Ette astus tunnistuseks Liiwilt Mardijaani peremees Rein Mamers ja ütles et ta karjalaste käest kuulnud et Jaagu küines üks linnupuu olla kust karjatsed kärgi toonud ja sulatanud. Ta olla soldat Rein Mamersi naese käest kuulnud, et lese Allmanni puu kadunud olla.

Jaagu peremees (Kohtu kõrwamees) Jüri Juhkentaal ütleb, et sest sugugi ei olla teadnud et kellegil linnupuud kadunud on; ei olla ka enne sest leidusest teada saanud, kui peale Mihkli päewa. Ta nurisenud ka seepärast oma poisiga et see ei olla rääkinud. Küine katuse parandamise aegas ei olla ta, ehk ta pois sest temale rääkinud see pärast mitte waatama läinud et kaks meest teda koju lasknud kutsuda.

Mõisima küla karjatsed, alla ealised lapsed Jaaniste Hans Meier ja Selja Aleksander Habermann tunnistasid, et Hans Meier olla siis seda linnu puud näinud kui see kohtumajasse toodi ja Aleksander Habermann olla küine katuse parandamise järele selle peale heinde sees näinud, teine ots heinde sees ja natuke kärgesi weel sees.

Mõisima küla karjane Ann Kreisen ja Sopi sauna Mari Paalman, kes kuulnud olla, et Jüri Hapsalus met muinud; ütlewad seda karja laste kaest kuulnud olewad. Muud nemad ei teada.

Selja Mart Habermann astus ette ja tunnistas, et ta enne oma poiste käest seda leidust kuulnud, aga Obasalu mõisa aidamees jutustanud temale mis ta oma teomeeste käest kuulnud, et Jaagu Jüri selle puu warjamise juures süidlane olla. Ka Rüitli peremees rääkinud temale, et Jaagu Jüri olla mööda teed weske poole läinud ja wankre peal ühte asja riide all warjanud ja üks Riude mees rääkinud Priidule, et Jüri olla Hapsalus met müinud.

Ruitli peremees Priidu Kilder tunnistab et, et ta ei olla midagit rääkinud. Jüri olla kül ta wastu tulnud, aga wilja kotid peal olnud. Ka Reude mehe jutust ei teada ta midagi. Ta olla kõll oma wennaga rääkinud, aga mitte linnupuust. Mart Habermann tõendab et Priisu tõeste nõnda temale rääkinud kuidas ta ennemalt tunnistanud. Selle üle sai Priidu meel pahaks ja lubas Mardile pakuga pähe panna, sest et ta muidu teda kiusata.

Jaani tüttar Mari Saalwelt, kes Jaagul karjatseks on ja kes näinud olla kui mett sulatud; tunnistab, et ta mee sulatamist ei olla näinud ega kuulnud, küll aga enne seda puud leidnud kui Jaagu sulane.

Linnupuu omanik ütleb, et Weske sauna Anu olla üttlenud, et Jaagu Jüri olla karjatsele, kes temaga Hapsalus käinud 30 kopik annud, et see mitte ei pidanud wälja rääkima. Juri naene Liisu aga 20 kop tagasi wõtnud ja Mari siis meelepahaga wälja rääkinud.

Mari ütleb et ta Jüriga küll Hapsalus käinud ja Jüri käest 15 kopik teerahaks saanud. Koju tulles olla Jüri purju jäänud ja ta wõtnud 30 kopik Jüri napu wahelt ära ja annud kodu perenaese kätte.

Jaagu sulane Mart Liiwamägi (Loodnalt) kes ka alla ea (15 aastane) on, tunnistab et ta enne Jürit küine juure läinud õlga wiima ja linnu puu sealt leidnud mis poolest saadik heinde sees olnud ots ja alumine luuk kadunud, ja kaunis hästi kärgi sees.

Jüri tulnud senna ja käratsenud temaga et ta tarwilist jägu witus ei olnud korjanud; siis rääkinud ta oma leidust. Jüri läinud aga ilma seda waatamata seepärast sealt ära et isa teda kahe mehe soowimise peale koju kutsunud.

Tallitaja: Mart Jaanwalt <allkiri>

Kirjutaja: J Peetmann <allkiri>

Maa Läänemaa Haakenritlerele 18ma Jaanuaril 1887 No 51 al.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS