Ette tullidHalliko koggokonna Kiisli tallu perremehhed Jaan, Karel ja Kusta Kiesel ja kaebasid et Kiesli Mölder Peter Gross Schmidt on omma järwes wäega kõrge wee suwwel oidnud nenda et nende einamitte peal wessi on olnud ja selle läbbi on einamaa ärra mäddannud, sellepärrast nõwwawad omma einama mäddandamisse eest 50 Rubla. Selle kaebtusse peale wastutas Kiesli Mölder Peter Gross Schmidt, et temma sest wee kõrgel hoidmisest ei tea, sest se weski peab nenda selle samma wiisi peal kuida temma Mõisa Herra käest on rentinud ei olla temma mitte wärrawid kõrgemaks teinud, ei ka muidu midagi teinud, et mis sedda wet wõiks rohkem kinni hoida kui enne.
Selle kaebtuse peale andis I wöörmender Karel Masing tunnistust, et Kiesli tallu perremeeste kaebtus tõsi on, sest temma olla ülle kaedes sedda ni leidnud, et ühhe 12 saadu alla einamaad on wee all olnud, agga üttleb weel, et weski järwes olnud se kord ni weedi wet, et Weski polle käija wõinud, waid se rünn on olnud kuiw kust ratta peale wessi jookseb.
II Wöörmender Mihkel Pitter kes ka ülle kaemas käinud tunnistab nimmelt nii samma. Kohtu otsus: Wöörmendrite tunnistussete peale, et järwes ni weedi wet olnud ja weski rünn on kuiw olnud, ja siis weel nende einamatte peal on wessi olnud, saab se kaebtus Möldri Peter GrossSchmidti peale tühja mõistetud ja weski jääb ikka omma wanna wiisi eddasi. Kohtu otsus sai ette loetud kohtu käijatelle ja Kiesli tallo perremehhed Jaan, Karel ja Kustaw Kiesel ei olnud sellega mitte rahhul ja sai õppuse täht wälja antud.
pea kohtumees Abram Saar xxx
Kohtumees Jaan Otter xxx
Kohtumees Mihkel Saar xxx
Koggukonna kirjutaja G. Merzin.
Ette tullidHalliko koggokonna Kiisli tallu perremehhed Jaan, Karel ja Kusta Kiesel ja kaebasid et Kiesli Mölder Peter Gross Schmidt on omma järwes wäega kõrge wee suwwel oidnud nenda et nende einamitte peal wessi on olnud ja selle läbbi on einamaa ärra mäddannud, sellepärrast nõwwawad omma einama mäddandamisse eest 50 Rubla. Selle kaebtusse peale wastutas Kiesli Mölder Peter Gross Schmidt, et temma sest wee kõrgel hoidmisest ei tea, sest se weski peab nenda selle samma wiisi peal kuida temma Mõisa Herra käest on rentinud ei olla temma mitte wärrawid kõrgemaks teinud, ei ka muidu midagi teinud, et mis sedda wet wõiks rohkem kinni hoida kui enne.
Selle kaebtuse peale andis I wöörmender Karel Masing tunnistust, et Kiesli tallu perremeeste kaebtus tõsi on, sest temma olla ülle kaedes sedda ni leidnud, et ühhe 12 saadu alla einamaad on wee all olnud, agga üttleb weel, et weski järwes olnud se kord ni weedi wet, et Weski polle käija wõinud, waid se rünn on olnud kuiw kust ratta peale wessi jookseb.
II Wöörmender Mihkel Pitter kes ka ülle kaemas käinud tunnistab nimmelt nii samma. Kohtu otsus: Wöörmendrite tunnistussete peale, et järwes ni weedi wet olnud ja weski rünn on kuiw olnud, ja siis weel nende einamatte peal on wessi olnud, saab se kaebtus Möldri Peter GrossSchmidti peale tühja mõistetud ja weski jääb ikka omma wanna wiisi eddasi. Kohtu otsus sai ette loetud kohtu käijatelle ja Kiesli tallo perremehhed Jaan, Karel ja Kustaw Kiesel ei olnud sellega mitte rahhul ja sai õppuse täht wälja antud.
pea kohtumees Abram Saar xxx
Kohtumees Jaan Otter xxx
Kohtumees Mihkel Saar xxx
Koggukonna kirjutaja G. Merzin.
