Michel Sissask, 18 aastad wana (käemees Johann Borgmann) tulli ette ja kaebas, et tema peremees Jaan Töötz teda ühe sönaldamise pärast oma teenistusest lahti lasknud, ning tema palka wälja maksta ei tahta, kus temal aasta palgaks:
| kui raha palka |
40 Rbl. |
| 1 palito |
5 " |
| 1 paar willatsed püksid |
2 " |
| 3 särki |
3 " |
| 3 paari linasid püksa |
1.50 kop. |
| 2 paari kindid |
60 " |
| 2 paari sukkad |
50 " |
| pearaha |
3.50 " |
| 2 nädalad lugemiseks |
3 " |
| Summa |
59 Rbl. 10 kop. |
tellitud olnud, selle peale 16 Rbl. 30 kop. jo wälja saanud ning teine osa weel saada olla, ning palub kaebaja, sele wälja maksmist. Teenistuse aeg olnud 14" Märtsist kuni 9" Oktobrini s.a.
Jaan Töötz sai ette kutsutud, kes ütles, et Mihkel Sissask tema wasu wäga sönakuulmata ning rop olnud, seepärast ei ole tema seda mitte enam oma teenistuses pruukida wöinud, peale seda olla temal ka Mihkel Sissasku peale kaebtust tösta, kus Mihkel Sissask tema kodust rahu rikkuda, alati teda (peremeest) kui ka tema toidu üle ropust wanduda, ning ühte naist surmata ähwardanud.
Johann Thuul sai ette kutsutud, kes ütles kuulnud olewad, kui Mihkel Sissask ütelnud, et Jaan Töötz mitte üks saks olla, kell tema wankrid säädma peab, muud pitkemad sönaldust ei olewa tema tähele pannud.
Tönnis Riesenberg sai ette kutsutud kes ütles, et tema selle juttu hakkatust mitte ei ole kuulnud, kül aga pärast senna juure tulnud kus Jaan Töötz Mihkel Sissaskile olla ütelnud, et tema selle peremees ja herra olla, seesamma aga temale wastu ütelnud ning pärast seda teisel päewal olla Töötz Sissasku wastu ütelnud, et kui tema mitte selle peremees ega herra olla, siis ka mitte sellele tööd anda ei wöiwa.
Peale selle ütles weel Riesenberg, et Mihkel Sissask tülikas inimene olla, ning sagedaste teisi söimanud, ning ka söögi üle nurisenud.
Kadri Lapp andis tunistust, et Mihkel Sissask alati wandunud olla, ja ükskord soolwet aknast wäljawiskanud kelle peale ütelnud, et tema seda mitte ei söö, ning peremees üks Umsaare sant ja waene olla.
Ano Sarepera andis tunistust, et Mihkel Sissask olla Ano Bergmanni puruks lüüja lubanud, alati wanduwad, peremeest kewadi Umsaare waeseks söimanud, ning kewadi räime kust mitte ei sööwa, mis ka aknast wäljawiskanud.
Sellepeale ütles Mihkel Sissask et tema mitte seda ei määleta, kas tema söögi juure on soolwet aknast wäljawiskanud, ning ka ei määleta, kas premeest on söimanud ehk mitte.
möistetud:
Tunnistajade wäljaütlemise peale Mihkel Sissaski teenistusest lahtilaskmist öiguslikuks arwata ning sele aasta palka teenistuse aja peale ärajagada, mis teenitud aja peale 32 Rbl. 40 kop. wälja teeb, ning Jaan Töötz seda summa 8 päewa aja sees Mihkel Sissaskule peab wäljamaksma, kellest aga enne äramaksetud 16 Rbl. 10 kop. maha arwata tuleb.
Peakohtumees: J. Laksberg (allkiri)
Kohtumees: Joh. Laksberg (allkiri)
Kohtumees: A. Piir (allkiri)
Kirjutaja: P.G. Köhler (allkiri)
Michel Sissask, 18 aastad wana (käemees Johann Borgmann) tulli ette ja kaebas, et tema peremees Jaan Töötz teda ühe sönaldamise pärast oma teenistusest lahti lasknud, ning tema palka wälja maksta ei tahta, kus temal aasta palgaks:
| kui raha palka |
40 Rbl. |
| 1 palito |
5 " |
| 1 paar willatsed püksid |
2 " |
| 3 särki |
3 " |
| 3 paari linasid püksa |
1.50 kop. |
| 2 paari kindid |
60 " |
| 2 paari sukkad |
50 " |
| pearaha |
3.50 " |
| 2 nädalad lugemiseks |
3 " |
| Summa |
59 Rbl. 10 kop. |
tellitud olnud, selle peale 16 Rbl. 30 kop. jo wälja saanud ning teine osa weel saada olla, ning palub kaebaja, sele wälja maksmist. Teenistuse aeg olnud 14" Märtsist kuni 9" Oktobrini s.a.
Jaan Töötz sai ette kutsutud, kes ütles, et Mihkel Sissask tema wasu wäga sönakuulmata ning rop olnud, seepärast ei ole tema seda mitte enam oma teenistuses pruukida wöinud, peale seda olla temal ka Mihkel Sissasku peale kaebtust tösta, kus Mihkel Sissask tema kodust rahu rikkuda, alati teda (peremeest) kui ka tema toidu üle ropust wanduda, ning ühte naist surmata ähwardanud.
Johann Thuul sai ette kutsutud, kes ütles kuulnud olewad, kui Mihkel Sissask ütelnud, et Jaan Töötz mitte üks saks olla, kell tema wankrid säädma peab, muud pitkemad sönaldust ei olewa tema tähele pannud.
Tönnis Riesenberg sai ette kutsutud kes ütles, et tema selle juttu hakkatust mitte ei ole kuulnud, kül aga pärast senna juure tulnud kus Jaan Töötz Mihkel Sissaskile olla ütelnud, et tema selle peremees ja herra olla, seesamma aga temale wastu ütelnud ning pärast seda teisel päewal olla Töötz Sissasku wastu ütelnud, et kui tema mitte selle peremees ega herra olla, siis ka mitte sellele tööd anda ei wöiwa.
Peale selle ütles weel Riesenberg, et Mihkel Sissask tülikas inimene olla, ning sagedaste teisi söimanud, ning ka söögi üle nurisenud.
Kadri Lapp andis tunistust, et Mihkel Sissask alati wandunud olla, ja ükskord soolwet aknast wäljawiskanud kelle peale ütelnud, et tema seda mitte ei söö, ning peremees üks Umsaare sant ja waene olla.
Ano Sarepera andis tunistust, et Mihkel Sissask olla Ano Bergmanni puruks lüüja lubanud, alati wanduwad, peremeest kewadi Umsaare waeseks söimanud, ning kewadi räime kust mitte ei sööwa, mis ka aknast wäljawiskanud.
Sellepeale ütles Mihkel Sissask et tema mitte seda ei määleta, kas tema söögi juure on soolwet aknast wäljawiskanud, ning ka ei määleta, kas premeest on söimanud ehk mitte.
möistetud:
Tunnistajade wäljaütlemise peale Mihkel Sissaski teenistusest lahtilaskmist öiguslikuks arwata ning sele aasta palka teenistuse aja peale ärajagada, mis teenitud aja peale 32 Rbl. 40 kop. wälja teeb, ning Jaan Töötz seda summa 8 päewa aja sees Mihkel Sissaskule peab wäljamaksma, kellest aga enne äramaksetud 16 Rbl. 10 kop. maha arwata tuleb.
Peakohtumees: J. Laksberg (allkiri)
Kohtumees: Joh. Laksberg (allkiri)
Kohtumees: A. Piir (allkiri)
Kirjutaja: P.G. Köhler (allkiri)
