Sel 10tal Nowembril 1850
Kohhot moistman olliwa:
Päkohtomees Karel Domberg XXX
Kohtomees Sonberg XXX
" Peter Asmus XXX
Hans Speek kaibas sisse et Mihkel Wähnij karjos om tema keswa Rõuko Siggatega söötnu, nink tema om lännu ja käsknu Siggu ärra aijata rõuku pält, se karjus ei olle lännu, sis om tema karjust tõukanut, ja üttelnut, minne aija ometi ärra, se karjus om tema rintu kinni akkanut, siis om Hans Speek Karjuse käest Pitsa wõtnud ja kaks kõrta karjust löönut, nüüd om Mihkel Wähn Pets Wähn, karjus ja nende Emma nuijatega ükk Werst maad tagga aijanu, ja tema irmuga ni joksnud et ta mahha sattanud ja ninnast werri wällja tulnu kui Laur Sassi kambri, - annab selle ülle tunnismehi. Hans Sassij, Sander Tilik, Laur Sassij ja Peter Peterson. - Mihkel Wähn sai ette kutsutut ja üttel et Hans Speek om tema karjost pesnu ja annab Tunnismehhi: Josep Tilik, Peter Tosso, Johan Tilik.
Josep Tilik antis ülles et tema om nännu et Hans Speek om karjost mõnne kõrra lönu, nink karjos om tännitanu pallelnu jätta järgi, Sander Tilik tunnist et tema om nänu et Hans Speek om paar kõrta lönu, ja sis om Mihkel Wähn ja Pets Wähn kottost joksnu, Pets om tõmbanu aijasaiba ja Mihkel Wähn om tõmbanu Oina Põllopält Rõukokärbise sis joksnuwa Hans Speeki järgi mäe tahha.
Peter Peterson tunnistas, et tema om Laur Sassi pool umbleman nink nännu kui Mihkel Wähn ja Pets Wähn. Hans Speeki tagga aijanu, ja Hans Speek om tema jurte Laur Sassi Kambri joksnu ja Sängi päle mahha lamenu ni ärra joksnu olnu, et ei olle sõna kõnnelta saanu ja Ninna alt om werrine olnu, sis om Mihkel Wähn tulnu ja uksse päle kloppinut nink üttelnud, tehke uks lahti ja antke se Mees katte, ent tema ei olle tennu, sis om Mihkel Wähn Tarre ukse päle lännu ja tahtnu sisse tulla, ent Laur Sassi ei olle lasknu, sis om Mihkel Wähn üttelnu minna löö ukse mahha. - Siis om leitu Tunnistusse meiste kõnneperra et nema mõllemba süiti ommawa. ja sai mõistetut: et Mihkel Wähn peab 1 Rbl 50 kop. obbedat ja Hans Speek 1 Rbla 50 kop. õbbedat Wallalatikute trahwi masma, ja tännatsest päiwast 8 Paiwa pärrast ärra massetut ollema.
Sel 10tal Nowembril 1850
Kohhot moistman olliwa:
Päkohtomees Karel Domberg XXX
Kohtomees Sonberg XXX
" Peter Asmus XXX
Hans Speek kaibas sisse et Mihkel Wähnij karjos om tema keswa Rõuko Siggatega söötnu, nink tema om lännu ja käsknu Siggu ärra aijata rõuku pält, se karjus ei olle lännu, sis om tema karjust tõukanut, ja üttelnut, minne aija ometi ärra, se karjus om tema rintu kinni akkanut, siis om Hans Speek Karjuse käest Pitsa wõtnud ja kaks kõrta karjust löönut, nüüd om Mihkel Wähn Pets Wähn, karjus ja nende Emma nuijatega ükk Werst maad tagga aijanu, ja tema irmuga ni joksnud et ta mahha sattanud ja ninnast werri wällja tulnu kui Laur Sassi kambri, - annab selle ülle tunnismehi. Hans Sassij, Sander Tilik, Laur Sassij ja Peter Peterson. - Mihkel Wähn sai ette kutsutut ja üttel et Hans Speek om tema karjost pesnu ja annab Tunnismehhi: Josep Tilik, Peter Tosso, Johan Tilik.
Josep Tilik antis ülles et tema om nännu et Hans Speek om karjost mõnne kõrra lönu, nink karjos om tännitanu pallelnu jätta järgi, Sander Tilik tunnist et tema om nänu et Hans Speek om paar kõrta lönu, ja sis om Mihkel Wähn ja Pets Wähn kottost joksnu, Pets om tõmbanu aijasaiba ja Mihkel Wähn om tõmbanu Oina Põllopält Rõukokärbise sis joksnuwa Hans Speeki järgi mäe tahha.
Peter Peterson tunnistas, et tema om Laur Sassi pool umbleman nink nännu kui Mihkel Wähn ja Pets Wähn. Hans Speeki tagga aijanu, ja Hans Speek om tema jurte Laur Sassi Kambri joksnu ja Sängi päle mahha lamenu ni ärra joksnu olnu, et ei olle sõna kõnnelta saanu ja Ninna alt om werrine olnu, sis om Mihkel Wähn tulnu ja uksse päle kloppinut nink üttelnud, tehke uks lahti ja antke se Mees katte, ent tema ei olle tennu, sis om Mihkel Wähn Tarre ukse päle lännu ja tahtnu sisse tulla, ent Laur Sassi ei olle lasknu, sis om Mihkel Wähn üttelnu minna löö ukse mahha. - Siis om leitu Tunnistusse meiste kõnneperra et nema mõllemba süiti ommawa. ja sai mõistetut: et Mihkel Wähn peab 1 Rbl 50 kop. obbedat ja Hans Speek 1 Rbla 50 kop. õbbedat Wallalatikute trahwi masma, ja tännatsest päiwast 8 Paiwa pärrast ärra massetut ollema.
