Suuremõisa: Protokollid (1876-1883)
| Leidandmed | EAA.2755.1.16a |
|---|---|
| Kaader | 38 39 |
| Daatum | 09.09.1878 |
| Protokolli number | 39 |
| Protokolli teema | 4. Perekonna- ja pärimisasjad; 9. Sõim ja vägivald; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine. |
| Märkused | Hakenrihtri kohto jäuks 1878 Nr 192 al. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Peter | Nauer | Peeter Nauer | Peakohtumees |
| Peet | Maar | Peet Maar | Abikohtumees |
| Gustaw | Wannas | Gustav Vannas | Abikohtumees |
| Madis | Liedenberg | Madis Liedenberg | Kirjutaja |
Sai korrajärel kohtopääw ärapeetud, kus kohtoliikmed koos olid.
Peakohtomees P. Nauer
Körwas-,,- P. Maar
G. Wanas
K M. Liedenberg
Astus ette ja kaebas
Sügise 1877 on Mare Tomingas teda tahtnud ärajuubutada ja mitto korda peksnud, kui tal 2e nädalini laps olnud - et ei sigiks ja mitte siis ta poeal lapsed ristiks ei jää.
Talwel 1877 on ta tedda puunoaga wiskanud, aga öneks on nuga tast kaude ja otse püsti paranda sisse läinud. Suil 1878 on kirwega teda wiskanud, mis niisamma önne kaupa kaude läind ja et pöle ühtigi wiga saanud - pöle ta kohtul enne seda mitte seepärast teada anud,
Aga nüid 2. Sept. on Mare Tomingas Pedi Mare kallale ta maeasse läinud, ukse riiwist lahti ja maha löönud, siis ta pea wasto ust löönud, nii et ta üsna uimaseks jäänud - siis ta käsi murdnud ja wenitanud ja teda küliti maha käristanud, ja isi pölwedega ta rinde peal rudjonud ja ütlend, et kui ta pidand raske olema, et siis see pidi häst minema, - weel siis teda näpistanud ja hamastega närinud, nii et ta selg ja reid köik täis wörpisid oli. Weel on ta selsamal korral köik hirmo teod teinud, kunna P. M. Tomingas nödr olnd wasto hakama - kiwiga on ta ka kubemesse löhkund, karwad ärakäristanud ja köik kündega werele kiskunud, et ei peaks sigima ja siis on pärast weel ta juuksed ja rätiko peast löhki kiskund - et ütleb end praego üsna haige ja juhm olewad. (et kül raske ei ole) ja ähwartab hirmsaste, et tahab teda äratappa - maead IX tahtnud pölema pista tuletukiga, mis aga seekord abiga kasand saanud.
Pärast pekso on ta ka kampsoli, söba, püksid ja muud maea asjo ära riisunud, mis tagasi ei anna.
Ümberkaudse rahwal on ta oma warguse ametiga wäga suureks waewaks ja ristiks olnud. Ka lambad olle ta karjasmaalt warastanud ja tapmnud. Mittokord on ta oma ülekohto warguse ja kurja elo pärast wallakohtus ihonuhtlust sanud ja ka puuris kinni olnud, kus enast pidi ka oma kurja südame pärast ärapooma. 1875 a. warastas mitme sugo asjo
Nago need siis eesnimetud hirmsad otse tapmise tööd näitawad, et temaga kogoni wöimato, kellegil ühes elada ja ka kogokondas ristiks pidada, enam wöimalik ei ole.
Möistis kohus teda selle Protocolliga Armoliko Hakenrihtri Herra kohto ülekuulamisse ja otsuse möistmise alla.
Sai korrajärel kohtopääw ärapeetud, kus kohtoliikmed koos olid.
Peakohtomees P. Nauer
Körwas-,,- P. Maar
G. Wanas
K M. Liedenberg
Astus ette ja kaebas
Sügise 1877 on Mare Tomingas teda tahtnud ärajuubutada ja mitto korda peksnud, kui tal 2e nädalini laps olnud - et ei sigiks ja mitte siis ta poeal lapsed ristiks ei jää.
Talwel 1877 on ta tedda puunoaga wiskanud, aga öneks on nuga tast kaude ja otse püsti paranda sisse läinud. Suil 1878 on kirwega teda wiskanud, mis niisamma önne kaupa kaude läind ja et pöle ühtigi wiga saanud - pöle ta kohtul enne seda mitte seepärast teada anud,
Aga nüid 2. Sept. on Mare Tomingas Pedi Mare kallale ta maeasse läinud, ukse riiwist lahti ja maha löönud, siis ta pea wasto ust löönud, nii et ta üsna uimaseks jäänud - siis ta käsi murdnud ja wenitanud ja teda küliti maha käristanud, ja isi pölwedega ta rinde peal rudjonud ja ütlend, et kui ta pidand raske olema, et siis see pidi häst minema, - weel siis teda näpistanud ja hamastega närinud, nii et ta selg ja reid köik täis wörpisid oli. Weel on ta selsamal korral köik hirmo teod teinud, kunna P. M. Tomingas nödr olnd wasto hakama - kiwiga on ta ka kubemesse löhkund, karwad ärakäristanud ja köik kündega werele kiskunud, et ei peaks sigima ja siis on pärast weel ta juuksed ja rätiko peast löhki kiskund - et ütleb end praego üsna haige ja juhm olewad. (et kül raske ei ole) ja ähwartab hirmsaste, et tahab teda äratappa - maead IX tahtnud pölema pista tuletukiga, mis aga seekord abiga kasand saanud.
Pärast pekso on ta ka kampsoli, söba, püksid ja muud maea asjo ära riisunud, mis tagasi ei anna.
Ümberkaudse rahwal on ta oma warguse ametiga wäga suureks waewaks ja ristiks olnud. Ka lambad olle ta karjasmaalt warastanud ja tapmnud. Mittokord on ta oma ülekohto warguse ja kurja elo pärast wallakohtus ihonuhtlust sanud ja ka puuris kinni olnud, kus enast pidi ka oma kurja südame pärast ärapooma. 1875 a. warastas mitme sugo asjo
Nago need siis eesnimetud hirmsad otse tapmise tööd näitawad, et temaga kogoni wöimato, kellegil ühes elada ja ka kogokondas ristiks pidada, enam wöimalik ei ole.
Möistis kohus teda selle Protocolliga Armoliko Hakenrihtri Herra kohto ülekuulamisse ja otsuse möistmise alla.